Taks (pikakarvaline kääbusvariant)

Taks (pikakarvaline kääbusvariant)

Pikakarvaline kääbustaks on pika keha ja lühikeste jalgadega üpris madal koer. Vaatamata on väiksele kasvule on taks sellegipoolest lihaseline ja tugeva kehaehitusega, sügava laia rinnaku ning jõuliste esijäsemetega koer. Tal on kaunis, pehme ja sile kasukas, mida on mitut värvi (vaadake täpsema teabe saamiseks tõustandardit). Täiskasvanud kääbustaks kaalub 4,5–5 kg ja on ligikaudu 12–15 cm kõrge.

Taks (pikakarvaline kääbusvariant)
  • suurus: Kääbuskoer
  • gooming: Korra nädalas
  • Karva pikkus: Keskmine/pikk
Taks (pikakarvaline kääbusvariant)
  • karvaajamine: Vähe
  • allergiad: Ei
  • häälekus: Häälekas
  • grupp: Jahikoer
  • Liikumisvajadus: Kuni 1 tund
Taks (pikakarvaline kääbusvariant)
  • üksinda: Vähem kui 1 tund
  • teised lemmikloomad: Madal
  • valvamine: Keskmine

Päritolu

Takside päritolu ulatub 15. sajandi Saksamaale. Samas on taksi meenutavaid koeri kujutatud juba iidses Egiptuse ja Mehhiko kunstis ning sarnase koera säilmed leiti Itaaliast laevavrakist, mis pärines esimesest sajandist pKr. Saksa tõustandard pandi paika 1879. aastal ja tõuklubi rajati 1888. aastal. Taksid tõi Suurbritanniasse prints Albert ning nad kogusid 19. sajandil Suurbritannias ja Ameerikas populaarsust. Kääbustakse kasutati tuhkrute asemel jäneste urgudest välja ajamiseks.

Iseloom

Pikakarvaline kääbustaks võib olla väga iseseisev ja vajab lahket, järjepidevat ning kannatlikku koolitamist. Varajane sotsialiseerimine on taksile vajalik, et ta harjuks laste, võõraste ja teiste loomadega. See tõug kiindub oma peresse ja tavaliselt ühte neist üsna sügavalt, kuid võõraste suhtes võivad nad olla umbusklikud. Kolmest karvkattevariandist on pikakarvalised kääbustaksid kõige sõbralikumad.

Tervis

Takside levinuimad terviseprobleemid on seotud nende kehakujuga, mistõttu neil on eelsoodumus selgrooprobleemide tekkeks. Südamehaigused on selle tõu puhul ka üsna levinud. Nagu paljude teiste tõugude puhul, esineb ka taksidel pärilikke silmahaigusi, seepärast tuleks tõuaretusel kasutatavaid koeri regulaarselt kontrollida.

Liikumisvajadus

See koer vajab päevas vähemalt poolt tundi tegevust. Tuleb jälgida, et ta kuuletub tagasikutsumise käsklusele, enne kui ta rihma otsast lahti lastakse, kuna taks võib jahiinstinkti tõttu joosta lõhna või saaki taga ajades minema. Unustada ei tohi ka seda, et pikakarvalised kääbustaksid aretati urukoerteks, mistõttu võivad nad end aia alt läbi kaevata, seega tuleb kontrollida aia turvalisust.

Toitumine

Kääbuskoertel on kiire ainevahetus, mis tähendab, et nad kulutavad energiat kiiresti. Neil on aga väike magu, seetõttu peavad nad sööma tihti ja korraga väikeseid koguseid. Väikestele koeratõugudele mõeldud toidud sisaldavad piisaval hulgal peamisi toitaineid ja pisemad palad sobivad hästi väikestele suudele. See ergutab ka närima ja parandab seedimist.

gooming

Pikakarvalisi kääbustakse tuleks vähemalt kord nädalas korralikult harjata ja kammida. Käpapatjadevahelist karva tuleks vajadusel kärpida. Koera kõrvad tuleks puhtana hoida, kuna lontis kõrvadega koeri kimbutavad kõrvahaigused suurema tõenäosusega. Kuigi taksid ei armasta süües väga lödistada, võib toit sellegipoolest nende pikkadesse kõrvadesse kinni jääda, mistõttu tuleb neid vajadusel puhastada.