Iiri setter

Iiri setter

Selle suure, lihaselise jahikoera silmapaistev omadus on tema rikas kastanpruuni kuni mahagoni värvi karvkate. See on siidine liibuv karvkate, sulgjate karvadega jalgadel, kõrvadel ja sabal. Tasakaalukas ja elegantne tõug kõnnib püstipäi. Keskmise isase täiskasvanud koera turjakõrgus on 65 cm ja kaal 30,5 kg, emastel vastavalt 61 cm ja 26 kg.

Iiri setter
  • suurus: Suur
  • gooming: Iga päev
  • Karva pikkus: Keskmine/pikk
Iiri setter
  • karvaajamine: Vähe
  • allergiad: Ei
  • häälekus: Mitte väga häälekas
  • grupp: Linnukoer
  • Liikumisvajadus: Rohkem kui 2 tundi
Iiri setter
  • üksinda: 1–3 tundi
  • teised lemmikloomad: Keskmine
  • valvamine: Madal

Päritolu

Iiri setterid on setterite rühma vanimad koerad enne Gordoni ja Inglise setterit. Arvatakse, et tõug arenes vanadest spanjelitest, setting-spanjelitest ja Šoti setterist. Oli aasta 1882, kui Dublinis loodi Iiri Punaste Setterite Klubi, mille ajendiks oli tõuaretusprogramm, mille algatas krahv Enniskillen, kes aretas tunnusmärgi – ühtlase punase karvaga isendi. 1940. aastatel peaaegu hävitas tõu silmahaigus nimetusega progresseeruv võrkkesta atroofia, rohkemi tuntud kui PRA. Tänu DNA-testi väljatöötamisele haigusgeeni kandjate kindlaksmääramiseks on tõug taastunud ja PRA esinemissagedus oluliselt langenud.

Iseloom

Hästi aretatud, sotsialiseeritud ja treenitud Iiri setteri tõugu koer on erakordselt armas ja kiinduv lemmikloom. Kui nad peavad jagama kodu kaslastega, on hädavajalik varajane kokkupuude kassidega ja hoolikas järelevalve. Kuna nad on äärmiselt sõbralikud, ei ole nad head valvekoerad, kuigi nad annavad märku külaliste kohalolekust. Iiri setter jääb oma elu jooksul üsna mänguliseks – üks tema rohkem armastatud omadustest.

Tervis

Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka Iiri setteril esineda mitmeid pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid. Neil võib olla ka kalduvus seedetrakti häiretele.

Liikumisvajadus

Iiri setter aretati linnujahiks ning on väga aktiivne ja vajab palju liikumist – täiskasvanu puhul üle kahe tunni päevas. Olles jahikoer, kuigi kergesti hajutatava tähelepanuga, ajab ta jälgi lõpuni, kui ta just ei ole treenitud omaniku juurde tagasi tulema.

Toitumine

Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraalaineid. Iiri setteritel on kalduvus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.

gooming

Iiri setteri hiilgavaks krooniks on loomulikult tema karvkate. Sulgjate karvade pulstumise vältimiseks on hädavajalik igapäevane harjamine. Vahetevahel peab omanik käpapatjade vahelt ja kõrvade tagant karva kärpima, et vältida puntraid. Vahepeal võib vajalik olla ulatuslikumaks lõikuseks külastada elukutselist koertejuuksurit. Näituste jaoks vajab karvkate koera konkurentsivõimelisena püsimiseks palju hoolikat tähelepanu. Üks hädavajalik hoolitsuse osa, mida ei tohi tegemata jätta, on korralik ja regulaarne kõrvade puhastamine. Kuna nad on rippuvate kõrvadega, toimub kõrvas väga vähe õhuringlust. See aga on bakterite kasvukoht, mistõttu on kõrvapõletikud sagedad.