Samojeedi koer

Samojeedi koer

Samojeedi koer on keskmist või suurt kasvu spitsiline, kellele on iseloomulikud püstised, kikkis kõrvad ning seljale kaarduv saba. Neil on paks ja külluslik ilmastikukindel kasukas. Nende käpad on lamedad ja rohkete karvadega kaetud, seepärast tundub, justkui oleks neil lumesussid jalas, mis ei lase lumel varvaste vahele koguneda. Samojeedi koer võib olla üleni valge, valge ja küpsisekarva või kreemikas. Täiskasvanud isaste turjakõrgus on 51–56 cm ja täiskasvanud emastel 46–51 cm. Nende kaal on vahemikus 23–30 kg.

Samojeedi koer
  • suurus: Suur
  • gooming: Iga päev
  • Karva pikkus: Keskmine/pikk
Samojeedi koer
  • karvaajamine: Palju
  • allergiad: Ei
  • häälekus: Häälekas
  • grupp: Karjakoer
  • Liikumisvajadus: Kuni 2 tundi
Samojeedi koer
  • üksinda: Vähem kui 1 tund
  • teised lemmikloomad: Madal
  • valvamine: Kõrge

Päritolu

Põhja-Venemaalt pärit kelgukoer sai oma nime samojeedi nomaadihõimu järgi. Neid kasutati ka põhjapõtrade karjatamiseks ning valvamiseks. Samojeedi koer töötas hõimuga külg külje kõrval ning jagas nendega ka telki, seepärast armastab ta väga perekonnas elamist. Vahel kasutati neid ka kelkude ja paatide vedamiseks. Sajandivahetusel, kui kasvas avastusretkede arv polaarjoonele, kasutasid neid koeri mitmed maadeuurijad. Pärast ekspeditsioone naasid paljud koerad koos maadeavastajatega nende koju. Nad muutusid väga kiiresti populaarseks ning on seda tänini.

Iseloom

Samojeedi koer on üldiselt sõbralik, lahke ja pühendunud. Nad kaitsevad oma kodu – ükski sissetungija ei jää märkamata. Samojeedi koerale meeldib olla kaasatud kõikidesse pere tegemistesse ning ta võib asju lõhkuma või haukuma hakata, kui ta liiga pikaks ajaks üksi igavlema jäetakse. Neile meeldib kaevata ning nad on meistrid põgenemises, seega peab aia põgenemiskindlaks muutma. Neid tuleb juba varajases eas sotsialiseerida, seda eriti kasside ning pere teiste lemmikloomadega. Nad võivad olla küllaltki häälekad.

Tervis

Peamine pärilik haigus, mis samojeedi koera kimbutab, on teatud neeruprobleem. Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.

Liikumisvajadus

Samojeedi koer peab piisavalt palju liikuma, seda nii rihma otsas kui ka ilma rihmata. Neil on loomulik tung rihma tirida, samas saab neid treenida ka omaniku kõrval käima ning kasutada võib ka koonurihma. Täiskasvanud samojeedi koer peab igapäevaselt paar tundi liikuma.

Toitumine

Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraalaineid. Samojeedi koeral on kalduvus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.

gooming

See tõug nõuab tihedat harjamist ning on oluline, et kutsika kasvataja annaks omanikule kaasa kõik vajalikud juhised kutsika eest hoolitsemiseks. Igapäevane harjamine hoiab nende kasuka puhtana, kord nädalas tuleks nende kasukat põhjalikumalt hooldada. Kui kasukas saab märjaks või mudaseks, laske sel kuivada. Kuivana on kasukast mustust kergem välja kammida. Oma päritolumaal ajavad samojeedi koerad oma aluskarva kord aastas, tavaliselt suvel. Keskküttega kodudes võivad nad aga kaks korda aastas karva ajada. Karvaajamise ajal leidub karvu igal pool ning koera tuleb regulaarsemalt harjata. Tundub, et isastel koertel on emastest pikem kasukas.