Rootsi lapikoer

Rootsi lapikoer

Rootsi lapikoer on keskmist kasvu ja tal on tüüpilised spitsilise omadused – tihe, kehast eemalehoidev kasukas, puhmjas saba, mis kaardub selja kohale, ning teravad kõrvad. Kasukas võib olla karupruuni, musta, pruuni või musta-pruuni värvi. Ristkülikukujulise kehaga koera pikkus sabast ninaotsani on suurem kui tema turjakõrgus, mis täiskasvanud isaste puhul on 45–51 cm ning emaste puhul 40–46 cm. Täiskasvanud koer kaalub umbes 19–21 kg.

Rootsi lapikoer
  • suurus: Keskmine
  • gooming: Rohkem kui korra nädalas
  • Karva pikkus: Keskmine/pikk
Rootsi lapikoer
  • karvaajamine: Mõõdukas
  • allergiad: Ei
  • häälekus: Häälekas
  • grupp: Karjakoer
  • Liikumisvajadus: Kuni 1 tund
Rootsi lapikoer
  • üksinda: Vähem kui 1 tund
  • teised lemmikloomad: Keskmine
  • valvamine: Kõrge

Päritolu

Rootsi lapikoer on väga vana tõug. Arheoloogid leidsid Rootsis toimunud väljakaevamiste käigus sellele koerale sarnase skeleti, mis arvatakse olevat umbes 7000 aastat vana. Algselt jahikoeraks aretatud Rootsi lapikoer töötas Lapimaal nomaadidest saamidega, karjatades põhjapõtru ning olles nii valvekoer kui ka seltsiline. Koera häälekas iseloom aretati välja, et ta lisaks kiskjate peletamisele ja häire andmisele julgustaks põhjapõtru, et ta ei ole kiskja, vaid hoopis nende kaitsja.

Iseloom

Valvas ja energiline Rootsi lapikoer on hea iseloomuga ning lojaalne. Ta on loomu poolest häälekas ning hea valvekoer. Talle ei meeldi oma lähedastest eemal olla ning tal on tugev karjainstinkt. Kui saate talle piisavalt aega pühendada, saab temast väga tore lemmikloom.

Tervis

Kuigi Rootsi lapikoer on üldiselt terve tõug, võib ka temal sarnaselt teistele tõugudele esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.

Liikumisvajadus

Lapikoer peab päevas vähemalt tunni liikuma, eelistatavalt rohkem. Ta on aktiivne koer, koolitamisele hästi alluv koer, kes on olnud edukas koeraspordialadel. Pole üllatus, et külm ilm teda ei häiri; ta on talvistes ilmaoludes lausa üliõnnelik. Samas kontrollige, et ta sooja ilmaga üle ei kuumeneks.

Toitumine

Teie koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksite koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.

gooming

Ilmastikukindel kasukas koosneb tihedast aluskarvast ja püstisest pealiskarvast. Karv on pikem kintsudel, sabal, rinnal ja laka piirkonnas. Paar korda nädalas tuleb koera kasukat põhjalikult kuni aluskarvani harjata, et hoida ära pusade tekkimist ja karva pulstumist.