Your Pet, Our Passion.
Kassipoja või kassi õpetamine
Kass valmistub kööki hüppama

Kassi agressiivne käitumine

Lugemisaeg: 5 min

Olgugi et meie kaslastest kaaslased on suurema osa ajast armastusväärsed ja õrnad, võivad nad vahel halvas tujus olla nii nagu inimesedki. Kassi agressiivsus on teine kõige levinum käitumisprobleem pärast sirtsutamist.

Kuna kassid on arenenud evolutsiooni käigus toitumisahela tipus troonivad kiskjad, moodustab agressiivsus nende käitumise loomuliku osa. Kassid on agressiivsed mitmel põhjusel, näiteks saagi jahtimiseks ja murdmiseks, enda territooriumi kaitsmiseks ning konkurentide tõrjumiseks.

Loodetavasti ei näita sinu kass agressiivsust üles kodus sinu vastu. Kui ta aga on ründav, siis leidub üht-teist, mida sa saad ära teha, et looma mõista ja tema probleemid lahendada.

Miks mu kass on agressiivne?

Kui su kass on agressiivne, pead endalt küsima, miks. Kas ta on millegi pärast hirmul või ärevil? Kas tal on valus? Kas ta kaitseb oma territooriumi? Kas ta lihtsalt mängib nii ägedalt, et ei suuda oma hambaid ega küüsi talitseda? Või sulle tundub, et ta jälitab sind nagu saaki?

On palju põhjuseid, miks kass käitub agressiivselt, ja enamik neist on täiesti normaalsed nähtused, kuigi kodukeskkonnas sobimatud. Vahel on selline käitumine ajutine ja tingitud vahetutest oludest (ehk sattus kass kokku vaenlasega). Teinekord on tegemist kassi isiksuse probleemiga – ebapiisav sotsialiseerimine ja puudutamine noores eas tekitab hiljem sageli agressiivsust.

Kui kass muutub agressiivseks, on alati hea mõte lasta loomaarstil ta läbi vaadata, et teha kindlaks, kas selline käitumine pole tingitud valust või ebamugavustundest. Valust tingitud agressiivsus on tavaline. Kui veterinaar suudab kassi olemist mugavamaks muuta, ei ärritu ta ilmselt nii sageli.

Kassi agressiivsus puudutamisel

Enamikule kassidele meeldib, kui neid paitatakse ja sülle võetakse – see moodustab suure osa nende veetlusest ning on üks paljudest põhjustest, miks kassid on suurepärased lemmikloomad. Kuid osa kasse ei armasta hellitamist. 

Võimalik, et see tuleneb karmist kohtlemisest väiksena või asjaolust, et neid lihtsalt ei puudutatud pojaeas piisavalt. Olgu põhjus milles tahes, ikkagi peaksid kassi puudutamisega harjutama tasapisi.

Kõige parem on seda teha lühikeste, kuid sagedaste positiivsete ja premeerivate paiseansside abil. Hoia eemale tundlikest piirkondadest, nagu kõht ja saba, ning paita looma pea pealt, õlgadelt ja piki selga. Räägi kassiga julgustavalt ja paku võibolla isegi maiust, eriti kui konkreetset looma motiveerib maitsev suutäis.

Lõpeta hellitamine, kui loom veel paitamist naudib, jälgides hoolikalt tema kehakeelt. Kui nurrumine lõpeb, looma silmad suurenevad, keha muutub jäigaks, saba vonkleb või kõrvad tõmbuvad pead ligi, siis lõpeta paiseanss viivitamata ja proovi paari tunni pärast uuesti. Kui kass uriseb ja eriti juhul, kui ta susiseb, eemaldu ning jäta loomale ruumi. Susisev kass ei ole olukorraga rahul!

Pikenda järk-järgult paiseansse, kuid ole oma ootustes realistlik. Osale kassidele lihtsalt ei meeldi, kui neid üles tõstetakse või nende kõhtu kõditatakse.

Sama lähenemist võid kasutada ka agressiivse kassiga, kes on ühel hetkel kiindunud ja naudib puudutusi, kuid siis pöörab end järsku ringi ja hammustab või küünistab. Loomulikult paneb selline käitumine nördima, sest võib tunduda, et sa ei meeldi kassile, kuid asi pole nii. Kass näitab sellist agressiivsust üles tavaliselt siis, kui topeltidentiteet teda segadusse ajab – ta on nii lemmikloom kui ka üksiklasest kiskja, kes peab enda eest ise hoolitsema. Nii lasebki ta instinktil võimust võtta.

Mida teha, kui kass hammustab?

Olgugi et see võib šokeerida, püüa agressiivse kassi küünistuse või hammustuse korral rahulikuks jääda. Karjumine, järsud liigutused ja füüsiline kättemaks üksnes hirmutavad looma ning muudavad tähelepanu tema jaoks edaspidi ebameeldivaks.

Pese kriimustused või hammustused kohe sooja vee ja seebiga puhtaks ning töötle neid antiseptilise kreemiga. Kui kriimustusse tekib infektsioon või kui sul tõuseb palavik, pea hakkab valutama või lümfisõlmed tursuvad, mine arsti juurde.

Sobimatud saakloomad

Mängu ajal on loomulik, et kass suhtub lelusse kui saaki, seepärast ära mängi kunagi paljaste kätega, et mitte sattuda rünnaku ja küünistamise ohvriks. Kasuta õngeridva stiilis või kaugjuhitavat mänguasja, millega saad mängida lemmikuga ohutust kaugusest.

Sageli on näha, et toakassid, kelle puhul on kiskjale omale jahikäitumine piiratud, suunavad selle ümber, mistõttu nad hiilivadki vahel ukse taga ja hüppavad sulle kallale, kui sa möödud. Nagu enamasti, on ka seda käitumishäiret kõige parem eirata. Seisa paigal, ole vaikselt ja ära reageeri. Kui sa ei tee midagi, kaotab kass huvi. Kui kahtlustad, et kass hüppab sulle kohe kallale, juhi tema tähelepanu kõrvale, veeretades üle toa mänguasja, mida ta saab hakata taga ajama.

Vahel tundub, nagu su kass oleks justkui mõne objekti, näiteks aknast paistva teise kassi või linnu külge naelutatud ja sa näed ta kehakeelest selgelt ära, et ta on n-ö jahirežiimis. On loomulik, et ta suunab sellise seisundi korral oma agressiooni sinule, kui sa teda puudutad või segad. Ta ei pruugi nimelt kohe aru saada, et see oled sina, mitte äsja hiilitud saakloom. Räägi enne loomale lähenemist temaga leebel häälel. See võib aidata teda keskendunud olekust välja tuua. Tähelepanu ohutuks kõrvalejuhtimiseks võid veeretada loomast mööda ka paberist rullitud palli.

Agressiivsus teiste kasside suhtes oma kodus

Kassid võivad ju üksiklased olla, kuid harilikult saavad nad oma kaslastest pereliikmetega üpris kenasti läbi. Paljud kassid näitavad üksteise suhtes üles suurt kiindumust ja armastust, samas kui teised õpivad üksteist taluma ja rahule jätma eeldusel, et neil on piisavalt ruumi. Kui elamispind on liiga ahtake, võib ka jagelemist sagedamini ette tulla.

Kassidele ei meeldi vastasseis ja nad eelistavad ohuolukorra eest põgeneda, nii et kui sul on rohkem kui üks kass, siis veendu, et tal oleks majas piisavalt pääseteid – näiteks kassitornid ja tühjad aknalauad, kuhu ta võib tekkinud nägelusest taanduda.

Nii nagu inimeste seas leidub eri isiksusi, on neid ka lemmikloomade hulgas. Osale kassidele lihtsalt ei meeldi oma kodu teistega jagada, samuti võivad nad üht konkreetset liigikaaslast vihkama hakata. Sellisel juhul aitab käitumisterapeut, olgugi et vahel on kõigi jaoks turvalisim ja õiglaseim valik ühele kassile uue kodu otsimine.

Kui tood koju uue kassi, võta tema tutvustamiseks aega ja näe sellega vaeva. Ära kunagi noomi ega karista olemasolevaid kasse, kui nood pole algul kuigi sõbralikud, sest see võib luua negatiivseid seoseid. Jäta loomadele uue kaslasest elukaaslasega harjumiseks aega ja ruumi ning otsi vajaduse korral abi loomaarstilt või käitumisterapeudilt.

Agressiivsus naabruskonna kasside suhtes

Ümbruskonna kasside suhtes on kõige sagedamini agressiivsed kastreerimata isasloomad, kes võivad olla äärmiselt territoriaalsed ja võitlushimulised. Enamik kastreeritud/steriliseeritud kasse elab õnneks päris kenasti koos või vähemalt talub üksteist! Nad püüavad füüsilist kontakti iga hinna eest vältida, eelistades sellele ähvardavate pooside võtmist ja näugumist, jõudes nii lõpuks kokkuleppele, kes millal lemmikaladel avastusretki teeb.

Linnakeskkonnas, kus ruum on hinnas, võivad kassid sama ala kasutamise ootel kiskuma minna. Sellisel juhul püüa rääkida naabritega läbi, sõlmimaks kokkuleppe lasta oma kassid õue eri aegadel, et loomade teed ristuksid väiksema tõenäosusega. Samuti on hea mõte lasta oma kassid õue ainult pärast söötmist, kui nad on letargilisemad ja rahulolevamad.

 

"Kui sul on kassi tervise suhtes kahtlusi, siis pöördu alati loomaarsti poole. Kui su kass on äärmiselt agressiivne või muutub ilma põhjuseta ründavaks, peaks veterinaar ta kindlasti läbi vaatama. Ta võib soovitada pöörduda kasside käitumisterapeudi poole."