Norra metskass
Norra metskass on keskmisest kassist suurem. Tema elegantne poolpikk karvastik muutub suvekuudel veidi lühemaks. Keha on pikk, lihaseline ja tugeva luustikuga. Tal on pikad jalad ja kohev saba. Pea on kolmnurkne, piklik, profiil sirge. Kõrvad asuvad kõrgel ning on tuttidega ehitud. Sileda läikiva pealiskarva all on soe vett tõrjuv aluskarv. Uhke välimuse annavad kassile kohev kaelus, manisk, püksid ja isegi karvatutid varvaste vahel. Karvastik võib olla igas värvitoonis peale šokolaadpruuni, lilla või Siiami kassi kasukakirjade. Kassil võib olla lõputu hulk valgeid märgiseid käppadel, rinnal, kõhul ja näol. Norra metskassi silmad võivad olla mistahes värvitoonis.
- Väga aktiivne ja uudishimulik kass
- Seltsiv ja sõltuv kass
- Vaikne kass
- Suuremat ja turskemat tõugu kass
- Vajab sugemist iga päev
- Allergiaohtlik tõug
- Õuekass
- Võib vajada lastega harjutamist
Päritolu
Ilmselt on kassitõu esivanemateks lühikarvalised kassid, kelle viikingid Briti saartelt kaasa tõid ning koos ristirüütlitega Skandinaaviasse saabunud pikakarvalised kassid, kes siis paaritusid kohalike kodu- ja metskassidega. Kuna kassitõug pärineb külmast põhjast, talub see hästi talvi ning saab iga ilmaga hakkama. Kõige parema ilmastikukaitse annab kahekordne karvkate, mis hoiab tuule ja lume eemal ning kuivab kiiresti. Tõug registreeriti esmakordselt 1930. aastal Norras ja osales esmakordselt kassinäitusel 1938. aastal. Norra metskassid hakkasid alles 1970. aastatel teistesse riikidesse levima.
Päritoluriik
Skandinaavia
Iseloom
Norra metskassid armastavad inimesi ja naudivad väga nende seltskonda. Vahetevahel võivad nad isegi hellitusi nõuda, kuid üldiselt on tegemist üsna iseseisva loomaga. Nad on harjunud väljas elama, seiklema ja küttima ning on väidetavalt suurepärased ronijad. Sõbralike ja mänguhimuliste loomadena on nad suurepärased kaaslased. Norra metskassid arenevad aegamisi ja võivad saada täiskasvanuks alles nelja-aastaselt.
Tervis
Norra metskass on vastupidav kassitõug, kellel teadaolevalt puuduvad pärilikud terviseprobleemid.
Toitumine
Iga kass on ainulaadne, igaühel on seoses toiduga oma eelistused ja vajadused. Samal ajal on kass lihasööja, kelle toit peab sisaldama 41 kindlat toitainet. Nende toitainete vahekord erineb olenevalt vanusest, eluviisist ja üldtervisest. Arusaadav, et kasvueas energiline kassipoeg vajab teistsuguses vahekorras toitaineid kui passiivsema eluviisiga eakas loom. Lisaks tuleb looma ideaalse kehavormi säilitamiseks jälgida söötmisjuhendi järgi toidu kogust ja arvestada kassi maitse-eelistusi (märg- või kuivtoit).
Hooldamine
Norra metskass vajab täiendavat sugemist. Parem on harjutada kassi varases eas harja ning kammiga. Siis võtab ta karvastiku hooldamist kui ühte osa omaniku ja kassi suhtest.
Parim kassitõug lastega perre
Kuigi see kassitõug ei sobi lastega kõige paremini, on iga kass erinev ja õige harjutamise abil võib ta suuta lastega peres elada.
