Pärsia pikakarvaline kass

Pärsia pikakarvaline kass võib elada 10–12 aastat. Sellel tõul esineb palju terviseprobleeme. Tömbima peakuju ja koonu tõttu võib lõualuu deformeeruda, mis võib tuua kaasa hambahaigusi ja probleeme söömise-joomisega. Väikesed sõõrmed ja liiga pikk pehme suulagi võivad tekitada suuri hingamisraskusi. Kuna pisarakanalid ei kulge loomulikult, siis silmad vesitsevad ja teevad näo pidevalt märjaks, mis omakorda võib põhjustada ärritusi ja löövet. Suhteliselt lame nägu suurendab ka silmahaiguste riski. Pärsia kassidel võib esineda geen, mis tekitab neerudes tsüste ja lõpeb neerupuudulikkusega (autosomaalne dominantne polütsüstiline neeruhaigus). 1990. aastatel, kui ilmusid sõeltestid, avastati seda haigust uuringu käigus rohkem kui kolmandikul Pärsia ja eksootilistest lühikarvalistest kassidest. Aretajad püüavad praegu testide abil probleemi kõrvaldada. Kassipoega võttes tuleks alati paluda aretajal näidata PKD-testide tulemusi. Pärsia kassidel võib tavalisest sagedamini esineda hüpertroofilist kardiomüopaatiat (südame vaheseina paksenemine). Sarnaselt teistele pikakarvalistele tõugudele võib ka Pärsia kassidel tekkida mõni naha seeninfektsioon, näiteks pügaraig.

Iga kass on ainulaadne, igaühel on seoses toiduga oma eelistused ja vajadused. Samal ajal on kass lihasööja, kelle toit peab sisaldama 41 kindlat toitainet. Nende toitainete vahekord erineb olenevalt vanusest, eluviisist ja üldtervisest. Arusaadav, et kasvueas energiline kassipoeg vajab teistsuguses vahekorras toitaineid kui passiivsema eluviisiga eakas loom. Lisaks tuleb looma ideaalse kehavormi säilitamiseks jälgida söötmisjuhendi järgi toidu kogust ja arvestada kassi maitse-eelistusi (märg- või kuivtoit).

Pärslast peab iga päev sugema, et tema pikk ja paks kasukas ei läheks vilti ega sakri. Kui see peaks siiski juhtuma, ei jää muud üle kui kass täielikult ära pügada ja lasta karvadel tagasi kasvada. Tähelepanu tuleb pöörata ka silmadele ja tagumikule. Neid tuleb plekkide vältimiseks iga päev puhastada. Pärslase silmad kipuvad vesitsema, nii et silmanurki ja ninakülgi tuleb pidevalt puhastada. Kassi tagaosa ja saba karvu tuleb hoolikalt puhastada sinna takerdunud väljaheidetest, et vältida karvkattes plekke ja ebamugavaid klompe. Regulaarne sugemine aitab eemaldada lahtisi karvu, et neid satuks vähem kassi organismi, kuna karvapallid on Pärsia kassidel levinud probleem. Nii nagu kõiki kasse, on ka teda soovitatav korrapäraselt vaktsineerida ja teha talle parasiiditõrjet.

Kuigi see kassitõug ei sobi lastega kõige paremini, on iga kass erinev ja õige harjutamise abil võib ta suuta lastega peres elada.