See tõug on keskmist kasvu, karmikarvaline ja kehaehituselt tüüpiline basset, kuigi mitte nii madal kui basset hound, täiskasvanud koera turjakõrgus on 32–38 cm. Täiskasvanud isendi kaal on 16–18 kg. Karvkate on liivakarva, kuldne nisukarva või punane nisukarva. Mõnel koeral võib rinnal olla pisut valget.
Need koerad on rõõmsameelsed, targad, sõbralikud, vaprad ja väga aktiivsed. Bretooni liivakarva basset saab väga hästi läbi laste ja teiste koduloomadega. Nad ei ole küll valvekoerad, kuid annavad teavad, kui võõrad on ukse taga. Nad on õnnetud, kui nende liikumist liiga pikalt piirata, ning naudivad toimekat, täiel rinnal elamist ja tahavad alati osa võtta kõigist perekonna tegemistest.
Bretooni liivakarva basset on väikseim kahest jahikoeratõust, kes pärinevad Prantsusmaalt Bretagne'i piirkonnast 19. sajandist. Selle tõuni jõuti suurema, Bretooni liivakarva grifooni ja Bretooni basseti ristamisel. Algselt kasutati neid eri loomade jahtimisel küülikutest metsseani. Tõu varasemad esindajad olid välimuselt rohkem terjerisarnased, kui seda on tõu praegused esindajad. Lisaks oma kodumaale on need koerad muutunud populaarseks ka Suurbritannias, kus neid on alates 1991. aastast kennelliidus registreeritud.
