Bergamasco lambakoera karv on tema silmapaistvaim omadus. See on rasvane, pikk, külluslik ja ripub lahtiste vildistunud salkudena. Karva värv võib olla hall, must, Isabella (kahvatu/täpiline kollakaspruun) või hele kollakaspruun. Need koerad on suured ja tugevad. Täiskasvanud isase koera turjakõrgus on 58–62 cm ja emasel 54–58 cm. Täiskasvanud isane koer kaalub 32–38 kg ja emane 26–32 kg.
Bergamasco valvekoera-juured on tänaseni näha: ta on loomuomaselt ettevaatlik ja valvas ning tal on tugev kaitseinstinkt. Oluline on koer varakult sotsialiseerida ja tarvis on kogenud tegelejat. Ta ei sobi esimeseks koeraks, sest nõuab pidevat treenimist ja tal on suur soov heameelt valmistada.
Bergamasco lambakoer on iidne karja- ja valvekoer, kes arvatakse olevat pärit Pärsiast tuhandeid aastaid tagasi. Seal saatis ta rändkarjuseid, ajades karja tihti rasketes oludes ja kaitses neid kiskjate eest. Mõned rändkarjused seadsid enda paika Itaalia Alpides ja koerad said nime piirkonna järgi, kus neid leidus: bergamasco. Tõug oleks peaaegu välja surnud, kui pärast sõda villatootmine Itaalias vähenes, kuid pühendunud aretajad andsid tõule uue hoo.
