Hiina harjaskoera on kahte tüüpi: karvutu (karvatutid pea peal, jalgadel ja sabal) ja nn puudritups (powderpuff), kellel on nii alus- kui ka pealiskarv, mis on pikk ja pehme. Tõul on kaks keretüüpi: peene luustikuga kergem tüüp ja raskem jässakas tüüp. Täiskasvanud isase ideaalne turjakõrgus on 28–33 cm ja emasel 23–30 cm. Täiskasvanud koer ei tohiks kaaluda üle 5,4 kg. Karvakatet esineb eri värvides ja kombinatsioonides.
Hiina harjaskoera täpne päritolu pole teada, kuid arvatakse, et nende esivanemateks on Aafrika karvutud koerad, keda hiinlased ristasid kääbuskoertega, saades tulemuseks väikese karvutu seltsikoera, keda olevat pidanud kuninglik Hani dünastia ja keda kasutati varanduse valvamiseks. Tõugu kasutati ka niisama valvekoerana. Hiina meremehed võtsid tõu endaga merele kaasa, kus suuremat tõugu hiina harjaskoerad aitasid laevades rottide arvukust kontrolli all hoida. Maadeavastajad leidsid 16. sajandil selle tõu esindajaid Mehhikost ja muudest Kesk- ja Lõuna-Ameerika osadest.
