Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Your Pet, Our Passion.
Taks (pikakarvaline)

Taks (pikakarvaline)

Normaalsuurusega pikakarvaline taks on madal, kuid mitte väike! Taks on keskmise suurusega lühikeste jalgadega jahikoer, kes on täiskasvanuna umbes 35 cm kõrge ja kaalub 9–12 kg. Tal on kaunis, pehme ja sile kasukas, mida on mitut värvi (vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit).

Vajalik teada
  • Vähese kogemusega omanikule sobiv koer
  • Nõutav mõningane treening nõutav
  • Naudib lühikesi jalutuskäike
  • Naudib jalutamist tund aega päevas
  • Väike koer
  • Minimaalne ilastamine
  • Vajab hoolitsemist ülepäeva
  • Allergiaohutu tõug
  • Väga häälekas koer
  • Valvekoer. Haugub ja annab häiret
  • Võib vajada teiste loomadega harjutamist
  • Võib vajada lastega harjutamist

Iseloom

Pikakarvaline taks on elava loomuga, julge ja tragi koer. Ta võib aeg-ajalt olla jonnakas ja iseseisev, kuid pikakarvalist varianti peetakse tavaliselt malbemaks ning kuulekamaks kui teist kaht karvkattevarianti (lühi- ja karmikarvaline). Tal on hea nina ja naudib õues jäljeajamist, kuid ta on ka hea toakoer, kes on tuntud oma hea iseloomu ja lojaalsuse poolest. Pikakarvalisele taksile meeldivad inimesed ning ta on väärt ja truu kaaslane.

Päritolu

Takside päritolu ulatub 15. sajandi Saksamaale, kuigi sarnaseid koeri on kujutatud ka iidses Egiptuse ja Mehhiko kunstis. Saksa tõustandard pandi paika 1879. aastal ja tõuklubi rajati 1888. aastal. Taksid tõi Suurbritanniasse prints Albert ning nad kogusid 19. sajandil Suurbritannias ja Ameerikas populaarsust, kuid kaotasid selle Esimese maailmasõja ajal saksa päritolu tõttu. Nüüdseks on eelarvamused kõrvale jäetud ja taksist on taas saanud populaarne perelemmik ja jahikaaslane. Normaalsuurusega takse kasutati peamiselt mägrajahil, kuid ka teiste jahiloomade puhul.