Hirvekoer

Kõige tõsisemad terviseprobleemid, mille suhtes hirvekoeral eelsoodumus on, on agressiivne luuvähk ja südamehaigused. Pärilike haigustena on märgatud ka maksa- ja silmaprobleeme, kuid tänu järjepidevale kontrollile ning hoolikale aretustööle on need muutunud üsna haruldaseks.

Kutsikatena tuleks hirvekoerte aktiivsust veidi piirata. Täiskasvanud hirvekoerad on energilised ja sportlikud ning vajavad palju tegevust – üle kahe tunni päevas – ja naudivad vabalt jooksmist.

Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Hirvekoeral on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.

Hirvekoeri on vaja regulaarselt harjata – umbes kaks või kolm korda nädalas. Olenevalt kasuka seisukorrast võib olla vaja seda kord või kaks aastas trimmida.

Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.