Gordoni setter on suur koer sügava rindkere ja lihaseliste jalgadega. Tema üldine hoiak on elegantne ja väärikas, sekka jõud ja ilmselge võimekus pikki tunde jahti pidada. Nende kasukas on siidine ja sirge, värvuselt musta-pruunikirju ning pikemate sulgjate karvadega jalgadel, rinnakorvil, kõhul, kõrvadel ja sabal. Täiskasvanud isase kõrgus on umbes 66 cm ja nad kaaluvad 29,5 kg. Emaste kõrgus on 62 cm ja kaal 25,5 kg.
Ta on õrn ja tundlik koer, kellest saab suurepärane kaaslane, kui talle võimaldatakse piisavalt tegevust, muidu võib ta muutuda üsna hüperaktiivseks. Sotsiaalse ja sõbraliku koerana on Gordoni setter oma omanikule pühendunud, kuid võib kuluda paar minutit, enne kui ta võõraid tunnustab. Ei tohi unustada, et Gordoni setter on teiste jahikoertega võrreldes isepäisem ja vajab seetõttu järjepidevat koolitamist.
Gordoni setteri päritolu ulatub 1620. aastasse, kui teda tunti mustjaspruuni setteri nime all. Tema esivanemad on Hispaania pointer ja mitmed varajased spanjelitõud. Tõu nimi tuleb neljandalt Gordoni hertsogilt, kes 1827. aastal Šotimaal Banffshire'is oma lossis sellele tõule ametlikult aluse pani. Gordoni setter on ainus põline Šoti linnukoer, kes aretati eriti just nt püüde ja tetrede jahiks. Visamad kui teised jahikoeratõud, saavad Gordoni setterid hästi hakkama rabas jahi pidamisega ja toovat teiste linnukoertega võrreldes rohkem linde tagasi, kuigi neil võib selleks rohkem aega kuluda.
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka Gordoni setteril esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis põhjustab liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
See koer on aretatud tugevaks ja vastupidavaks ning on tuntud kui vanim ja sitkeim töötav linnukoer. Seepärast vajab lemmikuna peetav Gordoni setter palju tegevust, et ta oleks terve ja õnnelik. Täiskasvanud koer vajab seega päevas üle kahe tunni liikumist. Soovitatav on kaasata nad mingisse tegevusse, mis kasutab ära nende jahiinstinkti, nagu jäljeajamine ja välikatsed.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Gordoni setteril on kalduvus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.
Poolpika karvkattega Gordoni setteri kasukat tuleks kammida ja harjata regulaarselt ning vähemalt kaks korda nädalas. Nende kõrvu tuleks samuti regulaarselt puhastada, kuna need on pikad ja rippuvad. Seda tüüpi kõrvade vahel ei liigu õhk hästi ja seetõttu võib tekkida põletik.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
