Karmikarvaline vizsla on keskmise suurusega aktiivne koer, kellel on karm ja kõva karvkate, mis on kuldse liiva kuni rooste värvusega. Neil on iseloomulikud vuntsid ja karvased kulmud. Neil on suursugune ja graatsiline välimus ning nad jätavad mulje nagu oleksid väga vastupidavad. Täiskasvanud isaste turjakõrgus on umbes 58–62 cm ja emastel 54–58 cm. Nad kaaluvad 20–30 kg.
Ungari karmikarvaline viszla naudib väljas olemist ning sobib ideaalselt maal elavale perele. Nad on väga südamlikud ja lojaalsed ning loomult oma pere suhtes kaitsvad. Nad on hea meelega nii pere- kui ka töökoerad. Nad on kiired õppijad ning innukad meelejärele olijad, aga väga tundlikud, seepärast on eriti oluline, et koolitamine oleks lõbus ja õrn.
1000 aasta tagused joonistused kujutavad madjaritest jahimehi (Ungari varased asukad) koos koerte ja pistrikega. Need koerad olid tänapäeva karmikarvalise vizsla'ga väga sarnased. Kui madjarid läksid teistesse riikidesse, võtsid nad oma koerad kaasa, mis viis teiste tõugudega ristamiseni, kuid kahe maailmasõjaga oli tõug peaaegu hävitatud. Tõug eksisteerib täna ainult tänu sellele, et mõned koerad smugeldati sellel ajal riigist välja. Hiljutine selektiivne tõuaretus arendas vizsla terviklikuks jahi-, seisu- ja kättetoovaks koeraks. Karmikarvaline tõug aretati 1930. aastatel ning on jahimeeste seas populaarsust kogumas, kuna nad suudavad taluda külmemat kliimat ja vett paremini kui lühikarvalised.
