Burma kass

Burma on keskmist kasvu, ümara peaga ning elegantse ja hästi lihaselise kehaga kass. See tõug ei ole nii suur ega turske nagu Briti lühikarvaline, kuid mitte ka nii sale ega habras nagu Siiami kass. Silmad on suured ja läikivad ning võivad esineda kollase kõigis toonides. Sageli tundub, et silmade värv muutub koos päevavalgusega. Saba on sirge ja lõpeb ümara pintslilaadse otsaga. Burma eritunnuseks on lühike, läikiv ja liibuv karvastik. Burmasid võib esineda 10 värvitoonis, aga kõigi värvide puhul on alumised piirkonnad seljaosast järkjärguliselt heledamad.

Vajalik teada

Väga aktiivne ja uudishimulik kass
Seltsiv ja sõltuv kass
Väga jutukas kass

Keskmist kasvu tõug
Vajab hoolitsemist kord nädalas
Allergiaohutu tõug

Õuekass
Hea perekass

Previous Next

1 of 1

Iseloom

Burma on väga sõbralik ja südamlik kass. Et olla õnnelik, vajab ta palju inimese tähelepanu. Tõug on väga nõudlik. Burma järgneb omanikule läbi maja, nõudes näugudes tähelepanu. Ta võib isegi omaniku jalga mööda üles ronida, et sülle ja hellitusi saada! Väga häälekate kassidena tervitavad nad sageli omanikke juba koju jõudmisel, esitavad häälekalt oma nõudmisi ja osalevad kõikides tegevustes. Tänu lojaalsusele nimetatakse neid vahel ka koer-kassiks, sest paljudele meeldib koera kombel palliga mängida. Nad on väga intelligentsed ja võivad õppida selgeks uste avamise ning edukalt põgeneda.

Previous Next

1 of 1

Päritolu

Päritoluriik: Burma kass

1930. aastatel jõudis Kaug-Idast Californiasse üks tumepruun ja kehakujult Siiami kassi meenutav kass. Kuna sel ajal polnud Ameerikas teisi burmasid, paaritati Wong Maud pitserpruuni maskiga Siiami kassiga. Valikulise aretamise teel jõuti lõpuks tumeda karvastikuga burmani, nagu me teda tänapäeval tunneme. Burmat tunnustati esimest korda tõuna Ameerikas, Euroopasse jõudis tõug 1940. aastatel. Aretusprogrammide abil on karvastiku värvide arvu suurendatud.

Tervis

Burmad on üldiselt tugeva tervisega, kuid mõnel aretusliinil näib esinevat teistest sagedamini diabeeti. Noortel burmadel võib harva esineda hüpokaleemiat ehk lihasnõrkust, mida põhjustab vere madal kaaliumisisaldus. Mõnel burmal on esinenud haruldast kasside orofatsiaalse valu sündroomi (FOPS), mis põhjustab liigset lakkumist, närimist ning suu käppamist ning võib kassi väga häirida. USA-s on olnud probleeme pea ja aju väärmoodustistega, kuid Ühendkuningriigis mitte. Osal burma aretusliinidel on ilmnenud haruldane soov süüa villaseid ning muid mittesöödavaid esemeid (mida tuntakse pikana).

Toitumine

Iga kass on ainulaadne, igaühel on seoses toiduga oma eelistused ja vajadused. Samal ajal on kass lihasööja, kelle toit peab sisaldama 41 kindlat toitainet. Nende toitainete vahekord erineb olenevalt vanusest, eluviisist ja üldtervisest. Arusaadav, et kasvueas energiline kassipoeg vajab teistsuguses vahekorras toitaineid kui passiivsema eluviisiga eakas loom. Lisaks tuleb looma ideaalse kehavormi säilitamiseks jälgida söötmisjuhendi järgi toidu kogust ja arvestada kassi maitse-eelistusi (märg- või kuivtoit).

Hooldamine

Burma kassi karvkate ei vaja palju sugemist, sest ta saab sellega ise hakkama, kuigi loomale meeldib tegevusega kaasnev tähelepanu. Nii nagu kõik kassid, saab ka see tõug haiguste vastu kaitse vaktsineerimise teel, vajab korrapärast parasiiditõrjet ja iga-aastast tervisekontrolli loomaarsti juures.

Parim kassitõug lastega perre

See tõug sobib suurepäraselt lastega, kuid tuleb arvestada, et igal kassil on oma iseloom, mis oleneb ka treenimisest ja elukogemusest. Kui võtad kassi varjupaigast, uuri sealsete töötajate käest konkreetse kassi iseloomu kohta.