See on hiigelkasvu, jõulise kehaehitusega mastifi tüüpi koer. Täiskasvanud isaste turjakõrgus on 74–81 cm ja emastel 71–79 cm. Täiskasvanud isased koerad kaaluvad 50–64 kg ja emased 41–59 kg. Lühike ja tihe karvkate võib olla mis tahes värvi, kas musta „maski” ja kõrvadega või siis mitte ning on tihti helepruun või tume kollakaspruun, vahel segamini valgega.
Selle tõu töökoerana pidamise ajalugu on tänapäevani märgatav – loom on territoriaalne, iseseisev ja väga intelligentne. Tugeva valveinstinkti pärast on vaja koera varakult ja pidevalt sotsialiseerida ning kannatalikult treenida. Veendu, et aiast ei oleks võimalik põgeneda, paigalda kõrge ja võimalusel topeltaed. Hoia koera tegevuses, sest ta võib hakata igavusest asju lõhkuma ja muutuda probleemseks.
Anatoolia karjakoer ehk karabaš on iidne koeratõug, mis pärineb mastifist ja Lähis-Ida karjakoertest. Pikkade, lihaseliste ja tugevatena kaitsesid need koerad oma hoolealuseid raevukate kiskjate, nagu karude või huntide eest. Tänapäeval peetakse neid peamiselt lamba- ja kitsekarjade ajajana Türgis, kus neid peetakse rahvussümboliks ja kutsutakse coban copegi, tõlkes „karjuse koer”.
Anatoolia lambakoer on üldiselt väga vastupidav tõug, kuid nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda puusaliigese düsplaasia (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on seega oluline hinnata koerte puusaliigeseid.
Oma suuruse kohta ei vaja ta palju liikumist, kaks ühetunnist jalutuskäiku päevas peaksid ta õnnelikuna hoidma. See koer naudib jalutamist – tema töökoertest esivanemad läbisid koos rändkarjakasvatajatega pikki vahemaid.
Hiigelkasvu koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras vitamiine ja mineraale, mis toetavad nende liigeseid ja kõhri. Anatoolia lambakoertel on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad kogused aitavad seda riski vähendada.
Türgi karjakoera kasukas pakkus kaitset nii külmadel talvedel kui ka soojadel suvedel. Sellel tõul on lühike ja tihe karvkate ning paks aluskarv, seega peaks neid koeri korra või kaks nädalas harjama. Karvavahetuse ajal ajavad nad palju karva.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
