Austraalia karjakoer on kompaktne keskmist kasvu lihaseline koer. Isase täiskasvanud koera turjakõrgus on 46–51 cm ja emasel 43–48 cm. Kaal jääb vahemikku 17–23 kg. Nende karv võib olla järgmist värvi: sinine; sinine ja pruun; sinine, must ja pruun; sinisetähniline; punane; punane ja pruun; punasetähniline. Vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit.
Austraalia karjakoer on võõraste suhtes ettevaatlik ja tal on tugev valveinstinkt, seega peaks juba väga noort koera põhjalikult sotsialiseerima. Soovitatav on vara hakata tegelema ka hammustamise piiramisega, sest mõned koerad võivad elevusse sattudes naksata. Ehkki see koeratõug on oma perele ustav, võib ta olla vahel parajaks tülinaks. Ta ei sobi esimeseks koeraks, vaja on kogenumat peremeest.
Inglise karjused tõid kollid endaga Austraaliasse 19. sajandil, kuid karmide tingimuste ja raskesti aetava karja jaoks oli vaja tugevamat koera. 60 aasta jooksul ristati erinevate omadustega koeratõuge, sh dingosid, erinevad kollisid ja lambakoeri, kelpie'sid, Dalmaatsia koeri ja bullterjereid. Viimaks, 19. sajandi lõpuks saadi koeratõug, kes suutis ajada karja loomi kannast naksates, töötada inimestega, omas algatusvõimet ja suutis taluda kõiki ilmastikutingimusi, olgu selleks siis tugev vihm, külm või kuum ilm.
Austraalia karjakoer on üldiselt äärmiselt vastupidav tõug, kellel on vähe terviseprobleeme. Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil aeg-ajalt esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on seega soovitatav kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
Austraalia karjakoer vajab päevas vähemalt kahte tundi tegevust, sealhulgas vaimset tegevust, kuigi nad liiguvad kindlasti heal meelel rohkem ning on sitked ja vastupidavad. Pea meeles, et see tõug on väga vilgas ja võib hüpata üsna kõrgele, nii et saab näpata riiulitelt toitu või hüpata üle madalamate aedade. Ära lase tal igavleda, muidu otsib ta ise endale meelelahutust.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Sile topeltkarvkate on lihtsasti hooldatav ja nõuab kammimist korra nädalas. Pealiskarv on karm ja sirge; aluskarv on lühike ja tihe. Karvad on 2,5–4 cm pikkused, pea piirkonnas lühemad, kõhul ja jalgade taga pikemad.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
