Bergamasco lambakoera karv on tema silmapaistvaim omadus. See on rasvane, pikk, külluslik ja ripub lahtiste vildistunud salkudena. Karva värv võib olla hall, must, Isabella (kahvatu/täpiline kollakaspruun) või hele kollakaspruun. Need koerad on suured ja tugevad. Täiskasvanud isase koera turjakõrgus on 58–62 cm ja emasel 54–58 cm. Täiskasvanud isane koer kaalub 32–38 kg ja emane 26–32 kg.
Bergamasco valvekoera-juured on tänaseni näha: ta on loomuomaselt ettevaatlik ja valvas ning tal on tugev kaitseinstinkt. Oluline on koer varakult sotsialiseerida ja tarvis on kogenud tegelejat. Ta ei sobi esimeseks koeraks, sest nõuab pidevat treenimist ja tal on suur soov heameelt valmistada.
Bergamasco lambakoer on iidne karja- ja valvekoer, kes arvatakse olevat pärit Pärsiast tuhandeid aastaid tagasi. Seal saatis ta rändkarjuseid, ajades karja tihti rasketes oludes ja kaitses neid kiskjate eest. Mõned rändkarjused seadsid enda paika Itaalia Alpides ja koerad said nime piirkonna järgi, kus neid leidus: bergamasco. Tõug oleks peaaegu välja surnud, kui pärast sõda villatootmine Itaalias vähenes, kuid pühendunud aretajad andsid tõule uue hoo.
Bergamasco on üsna terve tõug, palju tõule omaseid terviseprobleeme ei teata.
Päevas on tarvis umbes üks tund tegevust, kuigi energilise tõuna on sellel koeral vastupidavust ka enamaks ja ta tunneks sellest ainult heameelt. Puhasta kodus karv sinna jalutuskäigul jäänud mustusest!
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Mõnel suurel tõul, näiteks bergamasco'l, on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks; tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.
Selle koera eriline kasukas vajab koera arengu eri etappidel ka erinevat hoolt. Kutsika karv vajab algselt harjamist korra nädalas. Kümne kuu kuni kolme aasta vanuse koera kutsikakarv hakkab vahetuma täiskasvanud koera karva vastu ja siis peab seda iga päev hooldama, et tekiksid tõule omased salgud. Vanemal kui kolmeaastasel koeral on salgud juba tekkinud ja karv vajab vähe hoolt, piisab harjamisest kaks korda kuus ja pesemisest üks või kaks korda aastas. Karvad ulatuvad maani, kui koer on umbes viieaastane.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
