Pikakarvalised kollid on keskmist või suurt kasvu väärikad ja kaunid koerad, kellel on armas ja väljendusrikas välimus. Nende külluslik kasukas võib olla soobel, soobel valgega, trikoloori või sinise marmori värvides ning koon on pikk ja väljajoonistunud. Täiskasvanud isase koera turjakõrgus on 56–61 cm ja kaal 27–34 kg, täiskasvanud emase turjakõrgus on 51–56 cm ja kaal 23–30 kg.
Pikakarvalised kollid on loomu poolest sõbralikud ning pole närvilised ega agressiivsed. Nad on rõõmsad koerad, kes loovad oma perega väga tiheda sideme. Nad kaitsevad oma kodu väga ning tervitavad kutsutud sõpru soojalt. Pikakarvalised kollid õpivad väga kiiresti ning arenevad jõudsalt, kui neile uusi ülesandeid pakkuda.
Usutakse, et pikakarvalise kolli eelkäijad on koerad, kes saatsid Rooma sissetungijaid 50 aastat eKr, ning Šoti koerad. Oma nime on nad arvatavasti saanud mustadel lammastelt Colley'delt, keda peetakse Šotimaa madalikel. 1860. aastatel vaimustus nendest koertest kuninganna Victoria, kui ta külastas oma Šotimaa valduseid Balmoralis ning tõi mõned koerad endaga Windsori lossi kaasa. Tol ajal Šoti lambakoerana tuntud pikakarvalist kollit esitleti Birminghami koertenäitusel ning tõug muutus pärast seda kiiresti populaarseks.
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka pikakarvalisel kollil esineda mitmeid pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
Üllatavalt ei vaja pikakarvaline kolli palju liikumist ning kohaneb kergesti pere harjumustega. Samas peaks talle pakkuma vabalt ringi jooksmise aega, et ta saaks palliga mängida ja seda ära tuua. Täiskasvanud koer peab igapäevaselt vähemalt tund aega liikuma, kuid kui suudate rohkem pakkuda, on ta sellega rõõmuga nõus.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Pikakarvalisel kollil on kalduvus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.
Rikkaliku kahekordse kasukaga pikakarvalist kollit peab pulstumise vältimiseks iganädalaselt harjama. Tema aluskarv on pehme ja karvane ning liibub tihedalt vastu nahka, samal ajal kui pealiskarv on karm ja sirge. Karvaajamise ajal tuleb kasuks igapäevane harjamine. Aeg-ajalt tuleks pügada ka pikkasid sulgjaid karvasid esikäppade ja saba juures.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
