Your Pet, Our Passion.
Hirvekoer mobiil

Hirvekoer

Need suurt kasvu tokerja karvaga nägemise järgi saaki jahtivad hurdad on väga sportliku välimusega. Neid kirjeldatakse tihtipeale kui tokerja karvaga Inglise hurtasid. Neid on mitmeid värve: tume sinakashall, heledam või tumedam hall, tiigrikarva, kollased toonid, liivpunane või punakas-kollakaspruun mustade laikudega. Täiskasvanud isaste turjakõrgus on vähemalt 76 cm ja kaal umbes 45,5 kg. Täiskasvanud emaste turjakõrgus on vähemalt 71 cm ja kaal umbes 36,5 kg.

Vajalik teada
  • Kogenud omanikule sobiv koer
  • Nõutav mõningane treening nõutav
  • Naudib lühikesi jalutuskäike
  • Naudib jalutamist tund aega päevas
  • Suur koer
  • Minimaalne ilastamine
  • Vajab hoolitsemist ülepäeva
  • Allergiaohutu tõug
  • Vaikne koer
  • Mitte-valvekoer
  • Võib vajada teiste loomadega harjutamist
  • Hea perekoer

Iseloom

Hirvekoer on leebe ja sõbralik. Nad saavad lastega hästi läbi, kuid ei sobi eriti valvekoeraks, kuna pole suuremad haukujad. Sellegipoolest on enamikel hirvekoertel tugev jahiinstinkt ja seetõttu on vajalik, et neid harjutataks varakult teiste lemmikute, eriti kassidega.

Päritolu

Karmikarvalisi hurti leidus Šotimaal juba enne 16. sajandit. Arvatakse, et lühikarvalised hurdad toodi Suurbritanniasse enne Roomlaste sissetungi, kuid kui neid kasutati Šoti mägismaal, oli neil oma lühikese kasuka tõttu külm. Neid koeri ristati ilmselt kohalike pikakarvaliste koertega, mis andis tulemuseks hirvekoera. Šoti klannipealikud kasutasid neid karjadena hirvedele jahi pidamiseks ning nad pidid olema piisavalt tugevad, et isahirv jalust maha rebida.

Kõige tõsisemad terviseprobleemid, mille suhtes hirvekoeral eelsoodumus on, on agressiivne luuvähk ja südamehaigused. Pärilike haigustena on märgatud ka maksa- ja silmaprobleeme, kuid tänu järjepidevale kontrollile ning hoolikale aretustööle on need muutunud üsna haruldaseks.

Kutsikatena tuleks hirvekoerte aktiivsust veidi piirata. Täiskasvanud hirvekoerad on energilised ja sportlikud ning vajavad palju tegevust – üle kahe tunni päevas – ja naudivad vabalt jooksmist.

Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Hirvekoeral on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.

Hirvekoeri on vaja regulaarselt harjata – umbes kaks või kolm korda nädalas. Olenevalt kasuka seisukorrast võib olla vaja seda kord või kaks aastas trimmida.

Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.