Ta võib olla küll väike, kuid lühike ja lihaseline karmikarvaline foksterjer suisa pakatab jõust. Nende paks ja karmikarvaline kasukas on valdavalt valge mustade, pruunide või mõlemat värvi märgistega. Täiskasvanud isase koera turjakõrgus on 39 cm või vähem ja kaalub umbes 8 kg. Emased on veidi väiksemad.
Ärksa ja alati valmisoleva terjerina on karmikarvaline foksterjer aktiivne koer, kellel peab olema piisavalt tegevust. Kui tal on igav, otsib ta endale ise tegevust – kaevab, haugub või tegeleb mõne muu „meelelahutusega“. Julge ja sotsiaalse terjerina peaks ta inimestesse sõbralikult suhtuma, kuid tema tugev jahiinstinkt võib iga hetk välja lüüa.
Saadud Walesist, Derbyshire'ist ja Durhamist pärit karmikarvaliste musta-pruunide tööterjerite ristamise tulemusena, on karmikarvalist foksterjerit 19. sajandist peale kasutatud urgu peitunud rebaste väljapeletamiseks, et jaht saaks jätkuda. Esialgu oli olemas ainult foksterjeri tõug, mida esines kaht varianti – sileda- ja karmikarvalist – ning nende kahe variandi ristamine oli esialgu tavaline. Nüüd peetakse neid aga kaheks vägagi erinevaks tõuks ja kummalgi on oma tõustandardid.
Karmikarvaline foksterjer on üldiselt väga terve koer. Nagu paljudel teistel väikestel/kääbuskasvu tõukoertel, võib ka neil esineda ajutist põlvekedra nihestust (patella luksatsiooni) ja mõningaid pärilikke silmahaigusi.
Karmikarvaline foksterjer vajab päevas vähemalt tund aega liikumist. Kuigi teda saab noorelt harjutada pere kassiga kenasti koos elama, ajab ta ilmselt majast väljas olles teisi kasse ja muid väikeseid kiiresti liikuvaid loomi taga, seepärast tuleb teda hoida kindlasti linnas ning liiklusega kohtades rihma otsas.
Väikestel koertel on kiire ainevahetus, mis tähendab, et nad kulutavad kiiresti energiat. Neil on aga väike magu, seetõttu peavad nad sööma tihti ja väikeseid koguseid. Väikestele koeratõugudele mõeldud toidud sisaldavad piisaval hulgal vajalikke toitaineid ja pisemad palad sobivad hästi väikestele suudele. See ergutab ka närima ja parandab seedimist.
Nende paks ja karm kasukas on 2–4 cm pikk ning aluskarv lühike ja pehme. Koonukarvad annavad sellele tõule ainulaadse ilme. Karva üle päeva kammimine ja harjamine hoiab seda pulstumast, kuid kolm-neli korda aastas tuleb neid käsitsi trimmida (surnud karv tõmmatakse välja).
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
