Your Pet, Our Passion.
Saksa karmikarvaline linnukoer mobiil

Saksa karmikarvaline linnukoer

Suur ja võimas jahikoer, kes on veidi pikem kui kõrge. Isase saksa karmikarvalise linnukoera turjakõrgus on 60–67 cm ja kaal 25–34 kg. Emase turjakõrgus on 56–62 cm ja kaal 20,5–29 kg. Kaetud paksu karmi karvaga, on tal puhmaskulmud ja äratuntav habe. Tema karvkate võib olla maksapruun ja valge, ühtlane maksapruun või mustvalge.

Vajalik teada
  • Vähese kogemusega omanikule sobiv koer
  • Nõutav mõningane treening nõutav
  • Naudib tempokaid jalutuskäike
  • Naudib jalutamist üle 2 tunni päevas
  • Suur koer
  • Jäta vahele
  • Vajab hoolitsemist ülepäeva
  • Allergiaohutu tõug
  • Jutukas ja häälekas koer
  • Mitte-valvekoer
  • Võib vajada teiste loomadega harjutamist
  • Hea perekoer

Iseloom

Õrna, tasakaaluka ja valvsana on Saksa karmikarvaline linnukoer õpihimuline ja pereliikmetele truu ning armastav kaaslane. Kui nad ei saa piisavalt vaimset ja füüsilist aktiivsust, võivad nad korda saata silmapaistvat hävitustööd – see koer vajab perega kvaliteetaega.

Päritolu

Karmikarvalisi linnukoeri on Saksamaal aretatud juba üle kahesaja aasta. Vajati suuri ja sitkeid koeri, kelle paks ning kaitsev kasukas aitaks neid kõiksugu maastikel ja ilmastikuoludes – Alpide piirkonnast ja tihedatest metsadest avatud põllumaani. Kuigi see pole kindel, arvatakse, et Saksa karmikarvalise linnukoera esivanemad võisid olla Airedale'i terjer, Inglise rebasehagijas, Prantsuse grifoonid ja teised Saksa päritolu seisukoerad.

Saksa karmikarvaline linnukoer on üldiselt terve tõug. Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid. Epilepsia on ka selle tõu esindajate seas levinud.

Õuesviibimist armastava koerana vajab Saksa karmikarvaline linnukoer päevas vähemalt kahe tunni jagu tegevust. Laisklejad peaksid valima mõne teise tõu, kuid kui inimene naudib pikki jalutuskäike, koeraga töötamist, välikatseid, agility't või isegi jahikulliga jahi pidamist, võib see tõug olla just talle.

Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale.

Nende aluskarv on tihe ja pealiskarv karm, umbes 4 cm või pikem. Karvkatte eest hoolitsemine hõlmab kasuka harjamist paar korda nädalas ja vähemalt kaks korda aastas surnud karva trimmimist, või vastavalt vajadusele sagedamini.

Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.