Brüsseli grifooni esineb kahes karvkattevariandis: karmi- või siledakarvalisena. Grifoonide kõige omapärasem tunnusjoon on nende mopsilaadne nägu. Nende nina on üpris lühike ja ülespoole pööratud. Sarnaselt mopsile on neil ka suured väljapaistvad silmad ja ülespoole pööratud lõug. Seetõttu ütlevad mõned, et grifoonil nägu meenutab ahvi oma. Karvkatet esineb musta, punast või musta pruuniga. Täiskasvanud koera kõrgus on 18–20 cm ja kaal 2–5 kg.
Grifoon ei sobi eriti lastega kokku, kuna koer võib laste mõnikord jõulist mängu valesti tõlgendada, muutes koera laste seltskonnas kartlikuks ja ettearvamatuks. Grifoon võib olla kangekaelne, kuid nad õpivad kiiresti ja on edukalt osalenud koeraspordis. Neile meeldib olla koos omanikuga ja võivad põhjustada paksu pahandust, kui nad liiga pikalt üksi jätta.
Brüsseli grifoon on Belgia tõug, mis saadi 19. sajandil ahvpinšeri, mopsi ja Belgia tallikoerte ristamisel. Kaarikujuhtidel oli vaja väikesi intelligentseid koeri, kes nende kaarikuid valvaks ja tallides närilisi püüaks. Tänavakoerte sitkus segatuna ahvpinšeri nutikusega osutusid kaarikujuhtidele kasulikuks. Hiljem ristati neid ka inglise kääbusspanjelitega, andes tulemuseks grifoonile omase inimesesarnase näo, ja ilmselt kasutati ka Yorkshire'i terjerit.
