Suur, võimas, keskmise/pika karvkattega koer hovawart on natuke pikem kui kõrge. Isased koerad on märgatavalt maskuliinsed ja emased feminiinsed. Täiskasvanud isaste turjakõrgus on 63–70 cm ja kaal 30–40 kg, emastel vastavalt 58–65 cm ning 25–35 kg. Ilmastikukindel karvkate võib olla must, hele või must-kuldne.
See Saksa tõug aretati keskajal karja, talude ja isegi losside kaitsmiseks. Kahjuks suri hovawarti koeratõug välja, aga selle aretas taas zooloog dr. Konig pärast esimest maailmasõda. Ta leidis hovawarti-taolisi koeri Harzi ning Schwarzwaldi piirkonnas, kust tõug algselt pärines. Ta ristas neid Saksa lambakoera, Ungari kuvasz'i, Newfoundlandi koera, leonbergeri ja teiste sarnaste tõugudega, kuni tõug vastas joonistustel olevatele.
Nagu paljude teiste tõugude puhul, võib hovawartidel esineda puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on seega oluline hinnata koerte puusaliigeseid. Sellel tõul esineb rohkem kilpnäärme alatalitlust (hüpotüreoidism).
Suur ja energiline koer hovawart vajab igapäevaselt kaks või enam tundi tegevust. Talle meeldivad pikad jalutuskäigud ja jälgede ajamine ning tema kuulekust ja töökatseid on võimalik treenida kõrgele tasemele.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale.
Aluskarv on hõre ning pealmine karvkate keskmise pikkusega ning tihe. Rinnal, kõhul, jalgade tagakülgedel ning sabal on karv paksem. Karv vajab nädalas kaks kuni kolm korda hooldamist, et vältida pulstumist.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
