Väga ilus väike/keskmise suurusega hollandi väike veelinnukoer hoiab oma pead uhkelt ning on veidi pikem kui kõrge – täiskasvanud koerte turjakõrgus on 35–40 cm ja kaal 9–11 kg. Tal on keskmise pikkusega karv, mis on sirge või kergelt laineline ja valget värvi, oranžikaspunaste laikudega. Kõrvaotsad on mustad ning neil on pikad karvad, mida tuntakse kui „kõrvarõngaid“.
Inimestega sõbralik, tähelepanelik ning heasüdamlik Hollandi väike veelinnukoer võib võõrastega olla eemalehoidev, aga oma pere suhtes armastav. Teiste koertega võib ta olla problemaatiline, seega eriti oluline on varajane ning põhjalik sotsialiseerimine. Hollandi väike veelinnukoer armastab treenimist ja uusi ülesandeid.
Hollandi väike veelinnukoer (tuntud ka kui kooikerhondje, kooiker koer) on Madalmaades tuntud tõug alates 17. sajandist ja arvatakse pärinevat spanjeli-tüüpi koertest, kes saabusid piirkonda 16. sajandil Hispaaniast. Tõu algne funktsioon oli olla peibutiskoer – töö, mida mõned tänapäevani teevad. Koer tõmbas partide tähelepanu ja meelitas nad kooiker'i (inimene, kes vastutab jahi eest) ja tema võrkude juurde. Nagu Hollandi meistrite maalid kujutavad, on tõug sajandite jooksul veidike muutunud.
Hoolika aretamise tulemusena on enamik varasemalt tuntud tõuspetsiifilisi pärilikke haigusi (nagu epilepsia ja põlvekedra nihestus) nüüdseks harvaesinevad.
Hollandi väike veelinnukoer vajab päevas vähemalt tund aega tegevust. Pole just üllatus, et ta armastab vett ja võib tormata vette, mis ta jalutuskäigul leiab. Koeraspordialade kõrval (agility jne) töötavad mõned Hollandi väikesed veelinnukoerad ikka veel partide peibutajatena – kas jahtimiseks või lindude märgistamiseks.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Veekindel karv on ka mudakindel – kord kuiv, saab muda lihtsalt välja harjata. Põhjalikust hooldamisest kaks korda nädalas peaks piisama, aga pöörake erilist tähelepanu pikematele karvadele kõrvadel ning sabale ja jalgadele, kuna sulgjad karvad võivad pulstuda, kui need hooldamata jätta.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
