See on suur, tugev ja lihaseline koer, kellel on valge karmikarvaline pealiskarv ning tihe ja kaitsev aluskarv. Pea on kõrvade vahel lai ning kitseneb koonule lähenedes. Kõrvad on väiksed ja kõrge asetusega. Täiskasvanud isaste turjakõrgus on 65–73 cm ja kaal 35–45 kg, täiskasvanud emastel vastavalt 60–68 cm ja 30–40 kg.
Töötades ja oma karja hoides on Maremma-Abruzzi lambakoer kõige õnnelikum. Nad on lojaalsed omanikule ning pühendunud oma karjale, aga sallimatud sissetungijate suhtes. Sel põhjusel on see tõug ka hea valvekoer ja teda on sellena edukalt ka kasutatud. Varajane sotsialiseerimine on hädavajalik, eriti laste ja teiste lemmikloomade läheduses, kuna tegu on suure ja tugev koeraga.
Vana-Itaalia kirjanikud on Maremma lambakoera tõugu maininud ja maremmat on kujutatud 13. sajandist pärineval pildid Firenze Santa Maria kirikus. Algne tõug pärines rändavate karjuste ida lambakoertest, mis arenesid konkreetseteks tõugudeks vastavalt piirkonnale – näiteks Prantsuse Pürenee mäestikukoer ja Ungari kuvasz. Itaalias liideti lühemakarvaline maremma ja pikema karvaga abruzzi 1860. aastatel karjade hooajalise liikumise tõttu üheks tõuks. Maremma-Abruzzi lambakoer on tänaseni Itaalias kõige populaarsem ja levinum lambakoer. Öeldakse, et julge Maremma-Abruzzi lambakoer võib eemal hoida hundid, karud ja inimsööjatest kiskjad.
