Kääbuspinšer on elegantne, küllaltki tugeva kehaesitusega kääbuskoer. Täiskasvanud koerte turjakõrgus on 25–30 cm ja nad kaaluvad umbes 4–6 kg. Koeral on lühike, sile, sirge ja läikiv karv, mis võib olla nii must, sinine kui ka šokolaadivärvi pruunide märgistega või punane.
Kui soovid kuulekat sülekoera, siis see tõug sulle ei sobi. Kääbuspinšer võib küll kuuluda kääbuskoerte hulka, kuid tal on palju terjerile omaseid iseloomujooni. Muide, saksa keeles tähendab „Pinscher“ terjerit. See vapper ja kartmatu koer on alati toimekas ja uudishimulik. Alati valvas kääbuspinšer haugub kohe, kui märkab midagi ebaharilikku – seetõttu on ta hea valvekoer.
Kolmest pinšeritõust väikseimat (suurim on dobermann, temast järgmine on keskmist kasvu Saksa pinšer), kääbuspinšerit kasutati rotipüüdjana ning ta pärineb siledakarvalisest Saksa pinšerist; dobermannid pole kahe teise pinšeritõuga suguluses. Kääbuspinšerid on võrreldes teiste tõugudega küllaltki lühikese ajalooga, kerkides esile umbes 100 aastat tagasi.
Nagu paljudel väikestel tõukoertel, võib ka neil esineda terviseprobleeme nagu põlvekedra ajutine nihestus (patella luksatsioon).
Kääbuspinšer peab päevas vaid pool tundi liikuma, kuid ta on rohkemaks võimeline, kui suudetakse seda pakkuda. Külma ilmaga võib kääbuspinšeril jakki vaja minna.
Kääbuskoertel on kiire ainevahetus, mis tähendab, et nad kulutavad kiiresti energiat. Neil on aga väike magu, seetõttu peavad nad sööma tihti ja väikeseid koguseid. Väikestele koeratõugudele mõeldud toidud sisaldavad piisaval hulgal vajalikke toitaineid ja pisemad palad sobivad hästi väikestele suudele. See ergutab ka närima ja parandab seedimist.
Kääbuspinšeri lühike ja sile karv on küllaltki karm ning ei vaja suurt hooldust. Seda peab harjama kord kahe nädala tagant. Karvaajamise perioodil aitab tihedam harjamine surnud karvu eemaldada.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
