Toy-puudel on suursugune koer nõtke koonu ja pika kaelaga. Tema kasukas on rikkalik ja krussis ning sageli stiliseeritud ning võib olla mitut eri tooni, sh sinine, hall, hõbedane, pruun, aprikoosivärvi ja kreemikas – vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit. Täiskasvanud koera turjakõrgus peaks jääma alla 28 cm ning ta ei tohiks kaaluda rohkem kui 4,5 kg.
Toy-puudel on elav ja südamlik koer, kes on võrratu kaaslane. Ta võib olla hea valvekoer, andes külalistest häälekalt märku, kuid enamasti on ta hea iseloomuga. Toy-puudlid on eriti tundlikud hääle intonatsiooni suhtes ning alluvad hästi dressuurile. Samas peaks lapsi õpetama, kuidas nende väikeste ja õrnade koertega õigesti käituda.
Sellise suurusega puudlid on olemas olnud juba vähemalt 500 aastat. 17. ja 18. sajandil sai puudlitõug aadlike seas väga populaarseks ning nad soovisid kääbuspuudlist väiksemat tõugu, seepärast aretati uus tõug: toy-puudel. Nimi puudel tuleneb saksakeelsest sõnast „pudel“ (vees pladistama), sest tavalist puudlit (kellest kääbus- ja toy-puudlid pärinevad) peeti väga heaks jahikoeraks, kes veest jahisaaki välja tõi.
Nagu paljudel väikestel tõukoertel, võib ka toy-puudlil esineda terviseprobleeme nagu põlvekedra ajutine nihestus (patella luksatsioon). Nad on vastuvõtlikud ka puusaprobleemidele ning neid tuleb testida päriliku silmahaiguse osas.
Tegemist on küllaltki aktiivse tõuga, kes naudib jalutuskäike ja mängimist. Keha ja vaimu stimuleerimiseks tuleks koerale sobilikke tegevusi pakkuda. Puudlid on väga head kuulekuses ja agility's ning enamikel teistel koeraspordialadel.
Kääbuskoertel on kiire ainevahetus, mis tähendab, et nad kulutavad kiiresti energiat. Neil on aga väike magu, seetõttu peavad nad sööma tihti ja väikeseid koguseid. Väikestele koeratõugudele mõeldud toidud sisaldavad piisaval hulgal vajalikke toitaineid ja pisemad palad sobivad hästi väikestele suudele. See ergutab ka närima ja parandab seedimist.
Toy-puudlid ei aja karva ning sobivad sageli (kuid mitte alati) ka allergilistele inimestele. Nende karvakatte eest peab palju hoolitsema. Lisaks kodus kammimisele ja harjamisele vajavad nad sageli ka elukutselise koertejuuksuri abi. Puudlit tuleks pügamiseks salongi viia iga kuue nädala tagant, samuti võite ise teda pügama õppida.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
