Rotveilerid on suured, kompaktsed koerad, kes on tuntud oma tiheda musta kasuka poolest, millel on selgepiirilised roostekarva märgised. Nad on oma suuruse kohta tugevad ja jõulised. Samuti on nad oma suuruse kohta väga väledad ning jooksevad ja hüppavad pingutuseta. Täiskasvanud emaste koerte turjakõrgus on 58–64 cm ja kaal umbes 38 g, samas täiskasvanud isaste turjakõrgus on 63–69 cm ja kaal umbes 50 kg.
Rotveiler on oma omanikule ja perele tingimusteta truu ning kaitseb neid ja nende vara. Kuna rotveilerid on hoolimatute aretajate seas populaarsed, on oluline leida hea sugupuuga ning hästi sotsialiseeritud kutsikas, sest nad võivad olla erinevate iseloomudega. Sotsialiseerimine ja treenimine juba varajasest east on äärmiselt oluline! See tõug pole sobilik esmakordsele või kogenematule koeraomanikule.
Rotveileri esivanemad võisid olla koerad, keda Rooma leegionid Alpe ületades oma karja ajamiseks ja valvamiseks kasutasid. Keskajaks oli neid koeri Rottweilis Saksamaal kohalike lambakoertega ristatud, et luua „Rottweiler Metzgerhund“ ehk Rottweili lihunikukoer. Lihunikud kasutasid jalgsi linnast linna liikudes neid oma karja valvamiseks ja vankri vedamiseks. 19. sajandil keelati Saksamaal koerte kasutamine vankrivedamisel ning rotveilerite osatähtsus vähenes kuni 1914. aastani, mil neid hakati tänu nende füüsilistele ja vaimsetele omadustele sõjas kasutama.
Sarnaselt paljudele teistele suurt kasvu tõugudele võib ka rotveileril esineda teatud probleeme maoga (maokeerd) ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on seega oluline hinnata koerte puusaliigeseid.
Rotveilerid vajavad palju liikumist. Kui nad ei saa piisavalt liikuda, võivad nad halvasti käituma hakata. Neile meeldib metsas ja avatud maastikul joosta, kuid nad ei lähe oma omanikust kaugele. Täiskasvanud koer peab päevas rohkem kui kaks tundi liikuma.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Rotveileril on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.
Rotveileri eest on väga lihtne hoolt kanda – harjake teda aeg-ajalt kummist kindaga (karvaajamisperioodil veidi tihedamini) ning sellest piisab.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
