Walesi Cardigani corgi on lühike ja tugev maadligi kehaga koer. Tema sirge, keskmise pikkusega või lühike karv on veekindel. Tal on ka rebase omale sarnane saba ning tema pea sarnaneb samuti rebasele. Nende keha pikkus ninast sabani on palju suurem kui turjakõrgus. Tema kasukat on mitut värvi – täpsema teabe saamiseks vaata tõustandardit. Täiskasvanud Cardigani turjakõrgus on umbes 30 cm ja kaal 15–18 kg.
Cardigani corgi on energiline väike koer, kellele sobib pere, kes armastab palju looduses viibida. Koer on oma esivanematelt pärinud karjaajamisinstinkti ning seetõttu naudib ta pidevalt liikumises olemist. Neil on kalduvus kandasid näksata ning jalgu taga ajada. Oma perele on nad kuulekad ja lojaalsed. Ümbritseva suhtes on nad valvsad, seetõttu on nad ka kodus head valvekoerad.
Leitud dokumendid näitavad, et Walesi Cardigani corgi on Ühendkuningriigis olemas olnud juba alates 1200. aastast eKr. Usutakse, et keldid tõid need koerad Walesi ja nad said karjaajajate seas väga populaarseks. 1934. aastal hakati Ühendkuningriigis eristama Cardigani ja Pembroke'i corgi'sid.
Walesi corgi (Cardigan) on üldiselt väga vastupidav tõug. Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis põhjustab liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid. Nende kehakuju tõttu on neil suurem eelsoodumus seljadiski probleemide tekkeks.
See Walesi corgi tõug peab hoolimata oma lühikestest jalgadest küllaltki palju liikuma – vähemalt tunni päevas. Samas kohanevad nad erineva aktiivsusega ning sobituvad pere režiimiga.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Cardigani corgi kasukas on lühike või keskmise pikkusega, sirge, veekindel ja tiheda aluskarvaga. Sellist tüüpi kasuka hooldamiseks ei kulu palju aega – seda tuleb harjata umbes kaks korda nädalas, et eemaldada lahtised ja surnud karvad. Kui koer on olnud väljas pori sees, siis on kuivanud pori kerge eemaldada.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
