Your Pet, Our Passion.
Kassi tervise kontroll
Tume karvkate kassi puuris

Regulaarsete loomaarsti külastuste olulisus kasside jaoks

Lugemisaeg: 3 min

Isegi juhul, kui sa hoiad oma kassi tervisel hoolikalt silma peal, on ikkagi hea mõte ta igal aastal loomaarsti juurde tervisekontrolli viia.

Kassi üldine terviseseisund

Kui su kahune kaaslane on haige või vigastatud, viid ta muidugi loomaarsti juurde, kuid selliste visiitide ajal keskendutakse peamiselt ühele konkreetsele probleemile. Tervisekontrollid seevastu toimivad põhimõttel „parem karta kui kahetseda”, aidates su kassil terve olla ja teatud haigusi vältida.

Loomaarst tahab vaadata kassi läbi vähemalt kord aastas ja kui tegemist on vanemaealise või erivajadustega lemmikuga, siis isegi sagedamini. Arstivisiidi käigus kontrollitakse kõike alates vurrudest kuni sabaotsani.

Iga-aastase tervisekontrolli eelis on ka see, et su kass harjub loomakliiniku külastamisega, kui ta on veel terve, ning see aitab tal loomaarstiga sõbraks saada. Kui loom käib kliinikus üksnes vigastatu või haigena, võib see ta närviliseks muuta, sest visiidid seostuvad talle raske aja või stressirohkete kogemustega. Loomakliinikut tasub külastada sagedamini, isegi kui lähete kõigest kontrollima, ega loomal kirpe pole. Administraatorid ja loomaarsti abilised paitavad looma iga kord hea meelega, mis jätab talle meeldivad mälestused, kus ei torgita ega surgita.

Vaktsineerimine

Kassi iga-aastane vaktsineerimine on vajalik, et ennetada teatud haigusi, sh kassigrippi (herpes- või kalitsiviirus), kassikatku (parvoviirus), leukeemiat ja konjunktiviiti (bakter Chlamydophila felis). Kui kavatsed kassi Ühendkuningriigist välja viia, vajab ta lemmikloomapassi ja kinnitust marutaudivaktsiini kohta. Lisateavet kassiga välisriiki reisimise kohta leiad meie artiklist „Kassiga reisimine”.

Kirbud, puugid ja ussid

Põhimõte „parem karta kui kahetseda” kehtib ka kirbu-, puugi- ja ussitõrje kohta. Pea meeles, et kirbud või vähemalt nende vastsed võivad elada nii majas kui ka aias aasta ringi ja puugid võivad kanda edasi ebameeldivaid haigusi, sh paljusid kasside haigusi. Küsi loomaarstilt nõu, kuidas vältida nii parasiite kui ka pael- ja ümarusse. Lisateavet leiad ka meie lehelt „Kassi kirbu- ja puugitõrje”.

Kastreerimine/steriliseerimine

Kui sa ei kavatse oma kassi tõuaretuseks kasutada, on oluline kastreerida/steriliseerida loom enne, kui seisate mõlemad silmitsi soovimatute poegadega. Operatsioon aitab ühtlasi ennetada tervisehädasid, sh teatud vähiliike ja mõningaid nakkushaigusi.

Loomaarst annab nõu, millal on parim aeg kassipoja kastreerimiseks/steriliseerimiseks. Kui võtsid lõikamata varjupaigakassi, soovitab ta teha operatsiooni esimesel võimalusel. Lisaks annab ta nõu sobiva dieedi valikuks, et vältida äsja kastreeritud/steriliseeritud kassil kaalutõusu.

Käitumine

Kui viid kassi tervisekontrolli, ära unusta mainida kõiki käitumuslikke muutusi, näiteks urineerimist selleks sobimatusse kohta. Viimane võib olla seotud peitejärgus haiguse või mõne käitumisprobleemiga, millest saab väljaõppinud käitumisterapeudi abiga jagu. Loomaarst oskab soovitada pädevat spetsialisti.

Hammaste hooldamine

Loomaarst vaatab põhjalikult üle ka kassi hambad, et näha, kas leidub märke hambahaigustest. Kassid on omanike ees valu varjamise poolest kurikuulsad, mistõttu on hea mõte kasutada tervisekontrolli aega asjatundja arvamuse küsimiseks. Hambahaigused on kassidel levinud, eriti vanemas eas, nii et isegi juhul, kui su kahune kaaslane ei ole hambavalu kurtnud, võib mõni raviprotseduur siiski vajalikuks osutuda. Samuti saad küsida veterinaarilt koduse hambahoolduse ja hammaste puhtana hoidmise kohta. Võid ka järgida meie nõuandeid lehel „Kassi hammaste eest hoolitsemine”.

Kaal ja hea kehaline toonus

Kahjuks on rasvumine kasside seas liigagi levinud, nii et kasuta järgmise tervisekontrolli käigus juhust oma looma kaaluda ja tema kehaseisundi üle nõu pidada. Kui su kass on ülekaaluline, saad tema heaks palju ära teha. Pea näiteks loomaarstiga nõu dieedi suhtes ja küsi, kuidas panna kassi rohkem liikuma, või uuri kliiniku kohta, kus saab osaleda kaalujälgimisprogrammis. Samas ei soovi sa, et su kass oleks alakaaluline, nii et kui ta on pärast viimast kaalumist kõhnemaks jäänud, siis pea veterinaariga nõu, kas see võib viidata mõnele tervisehädale.

Vanad kassid

Kui kass vananeb, soovitab loomaarst temaga sagedamini tervisekontrollis käia. See tähendab lihtsalt, et veterinaar tahab loomal silma peal hoida, et võimalikud tervisehädad juba eos lämmatada. Tervisekontrolli käigus võib loomaarst tahta mõõta kassi vererõhku ja kahtluste korral võib ta soovitada vere- või uriiniproovi andmist, et uurida võimalikke peitejärgus haigusi. Ta võib paluda tuua uriiniproovi, et näha, kas kass kannatab selliste tervisehädade käes nagu diabeet või neerutalitlushäire.

Kasuta tervisekontrolli aega, et rääkida kõigist märgatud probleemidest, olgu need nii väiksed kui tahes. Nende hulka võivad kuuluda nii toidu kui ka vee tarbimine, kehaline aktiivsus või muud mured. Nii nagu vanad inimesed, võivad ka vanad kassid kannatada eri elundite vaevuste käes: osteoartriit, nägemise, kuulmise või mälu kadumine, isegi dementsus.

Nagu sa tead, suudavad kassid haiguse tundemärke väga hästi varjata. Loomaarst oskab sulle nõu anda, mida jälgida. Õnneks mööduvad paljud kasside tervisehädad ravimite või eluviisi korrigeerimise abil edukalt. Veterinaar aitab sul kõike seda tervisekontrolli ajal korraldada.