Your Pet, Our Passion.
Kollane kass voodi peal

Kassi tervise kontroll

Lugemisaeg: 7 min

Armastava lemmikloomaomanikuna tahad kindlasti oma kassile parimat ning see kõik algab sellest, et ta oleks võimalikult õnnelik ja terve.

Igakuine tervisekontroll

Korra kuus peaksid võtma kodus loomaarsti rolli ja oma kassi hoolikalt kontrollima, et veenduda, et kõik on hästi. Võta ette kontrollnimekiri, et märkaksid võimalikult vara ebatavalisi märke ja saaksid vajadusel ruttu päris loomaarsti poole pöörduda. Nii aitad hoida oma kassi tervist parimas korras ja saate veeta koos rohkem rõõmsaid päevi.

Keha

Esimesena peaksid kontrollima tema keha. Kui sa kompad kätega üle kassi, peaksid tundma ning – olenevalt kassi tõust ja karva pikkusest – mõnikord kergesti nägema tema roideid, mille peal on vaid kerge rasvakiht. 

Peale vaadates peaks kassil olema liivakellakujuline keha ja kõhul väga kerge rasvapolster.

Kõrvad

Kassi kõrvad on väga õrnad ja tundlikud, seetõttu tuleks neid kontrollides olla ettevaatlik. Kõrvad peaksid alati olema puhtad, ilma eritise, punetuse, sügeluse ja ebameeldiva lõhnata. Kui sinu kassil on õhuke karvkate kõrvade otsas või valge otsaga kõrvad, tasub neile kuumal ja päikesepaistelisel päeval päikesepõletuse (mis võib põhjustada nahavähki) eest kaitsmiseks päikesekreemi määrida.

Kui kass hakkab pead ühele poole hoidma, hõõrub nägu tavapärasest rohkem või raputab pidevalt pead, vii ta loomaarsti juurde, et spetsialist saaks tema kõrvad põhjalikult üle vaadata. Ära püüa ise oma kassi kõrvu sügavuti uurida ega pane midagi kõrva sisse – nii võid tema kõrvadele kergesti liiga teha.

Silmad

Kassi silmad peaksid alati olema heledad ja selged, punetuse ja valulikkuseta ning need ei tohiks vett joosta. Kui sinu lemmik hakkab silmi kissitama ja valgust vältima või ootamatult esemete vastu põrkuma, vii ta kindlasti loomaarsti juurde kontrolli.

Nina

Kassi nina peaks olema pehme ja puudutamisel tunduma kergelt niiske. Koorumine, verejooks, nohu ja liigne aevastamine on kõik märgid sellest, et midagi pole päris korras, seega vii ta tervisekontrolliks loomaarsti juurde. 

Eriti oluline on see siis, kui tema silmad on ka veidi vesised, kuna kassid on vastuvõtlikud gripile.

Suu

Halva hingeõhuga kass ei ole ülemäära tore kaaslane. Kehv hingeõhk võib viidata hoopis seede- või neeruprobleemile, enamasti on see aga märk bakterite suurest hulgast või hambakatust hammastel ja igemetel. Ravimata jätmise korral võib see põhjustada hammaste lagunemist ja igemehaigusi ning mõnikord ka elundiprobleeme.

Sinu kassi hambad peaksid olema valged või kreemikad, ilma liigse hambakivita, mis näeb välja paks ja pruun. Igemed peaksid olema roosad (või mustad, olenevalt kassi naha pigmentatsioonist), aga kindlasti mitte punased, paistes või veritsevad. Pane tähele oma kassi halba hingeõhku, liigset süljeeritust, vastumeelsust süüa, suu küünistamist ja toidu maha kukkumist – need kõik on märgid, et midagi on valesti. Palu loomaarstil tervisekontrolli käigus ka kassi hambaid pesta. Kodus peaksid ise pesema oma kassi hambaid kaks korda päevas spetsiaalse kassihambapastaga. 

Nahk ja karvkate

Olenevalt kassi naha pigmentatsioonist on tema nahk roosa või must. Sellel ei tohiks olla koorikut, ketendust, musti ega valgeid laike, infektsiooni ega põletiku tunnuseid. Tähelepanu tasub pöörata kindlasti ka sellele, kui kass kipub end väga palju sügama. Karvkate peaks olema paks (kuigi mõnel tõul on see õhem kui teistel) ja läikiv, ilma katkiste karvade, paljaste laikude, kõõma ja kirpudeta. Kassil võib esineda ka aknet. Sul võib tekkida tahtmine neid punne pigistada, kuid pea meeles, et nii enda kui ka kassi akne puhul tasub pigem pidada nõu spetsialistiga.

Kass ajab karvu aasta ringi, kuid tavalisest rohkem kevadel ja sügisel. Seega tasub teda varakult harjutada kammimisega ja hankida endale korralik tolmuimeja! 

Ka kirbud ja puugid võivad olla kasside puhul tavalised probleemid. 

Küüned

Kassi küüned peaksid olema mustad või valged ja siledad. Kui sinu kassil on karedad või ketendavad küüned, peaksid igaks juhuks pöörduma loomaarsti poole. Kassi küünte kontrollimiseks pigista õrnalt tema käpa padjandeid, et küüned täielikult välja tuleksid. Ära unusta kontrollida küüsi, mis asuvad jala siseküljel. Mõnel kassil on need ainult esijalgadel, mõnel ees ja taga ning mõnel pole üldse.

Peaksid küünte kontrollimise käigus vaatama üle ka tema käpad, veendumaks, et need on puhtad ja terved. Kui sinu kass käib ka õues seiklemas, puhasta tema käppasid korrapäraselt, eriti talvel, sest teedele puistatav sool on kassidele mürgine, kui see kassi soolestikku satub, kui ta end puhastab.

Seedimine

Kui kass hakkab toiduga pirtsutama, võib see olla mõne haiguse pärast. Haige olemine ja terveks saamine nõuab palju pingutust, nii et ta püüab söömist pigem vältida! On täiesti normaalne, et kass oksendab aeg-ajalt toitu või köhib välja karvapalli, kuid üldiselt ei tohiks oksendamist ega vastumeelsust söögi suhtes liiga tihti esineda.

Kassi eest hoolitsedes jälgi tema söögiisu ning ole teadlik sellest, mida sina ise ja kõik teised pereliikmed kassile süüa pakuvad. Kui muudad tema toitu, tee seda järk-järgult 7–10 päeva jooksul ja pööra tähelepanu kõikidele muutustele kassi väljaheites. Väljaheide peaks olema ühtlaselt pruun, tahke tekstuuriga, ilma vere ja limata. Söögiisu või seedimise muutused võivad olla täiesti normaalsed, kuid ära kunagi eelda, et kass on lihtsalt pirtsakas – igaks juhuks pea nõu ka loomaarstiga.

Hingamine

Kassid ei hinga lahtise suuga nagu koerad. Seega peaksid alati võimalikult kiiresti loomaarsti poole pöörduma, kui märkad hingeldamist, vilistavat hingamist või köhimist.

Janu

Kassid on nutikad olendid ja leiavad viisi janu kustutamiseks ebatavalistest allikatest, näiteks tilkuvast kraanist või isegi lombist. Nii et ära muretse liiga palju, kui muidu terve kass ei paista eriti palju kausist vett joovat.

Olenemata sellest, kas kass elab ainult toas või käib ka õues seiklemas, veendu, et tal oleks alati kauss värske ja puhta veega. Kui kass hakkab tavapärasest rohkem jooma, võib see olla märk terviseprobleemist ja siis peaksid ühendust võtma loomaarstiga.

Suhtlemine

Kassi käitumine näitab sageli, kuidas ta end tunneb. Seega võib halb tuju väljenduda tõenäoliselt tema kehakeeles. Näiteks kui kass magab tavapärasest rohkem või tundub, et ta on vaiksem ja vähem mänguline, võib see tähendada, et tal on halb olla.
Kui kassil on kehv olla, võib ta omaette hoida, urineerida ebatavalistesse kohtadesse ja tunduda mõnikord põhjuseta ebatavaliselt agressiivne. Kass oskab haigusi siiski väga hästi varjata, nii et pane tähele ebatavalisi muutusi ja pea vajadusel nõu loomaarstiga.

Kui jälgid meie kontroll-loendit, saad oma kassil tähelepanelikult silma peal hoida. Nii veendud, et sinu lemmiku tervis on heas korras ja saate koos veeta rohkem silmanähtavalt parema tervisega päevi.