Mis on koera kognitiivse düsfunktsiooni sündroom?

Vahel toimuvad koera käitumises muutused, mis paistavad ebaharilikud või on märgatavamad kui lihtsalt põduramaks jäämine. Veel hiljuti seostasid asjatundjad neid vananemisega, mille suhtes pole suurt midagi ette võtta.

Äsja seostati aga ebaharilikud muutused vanemaealiste koerte käitumises kognitiivse düsfunktsiooni sündroomiga (ingl Cognitive Dysfunction Syndrome, CDS).

Koera kognitiivse düsfunktsiooni sümptomid

Käitumismuutuste näited on segaduses olek, mil koer paistab olevat tuttavas ümbruses justkui eksinud; sihitu ekslemine; unustamine, et nurka sattudes saab sealt välja tagurdada.

Laitmatut puhtust pidama õpetatud koeral hakkavad juhtuma nn õnnetused. Nad ei pruugi sind enam uksel tervitada, sulle visatud palle tagasi tuua ega hellitamisest hoolida. Sageli tunned kognitiivse düsfunktsiooni ära siis, kui koer on kogu päeva unine, aga öösel ei maga – tema magamisharjumused on häiritud. Öö võib tuua kaasa rahutuse ja sagenenud ekslemise, justkui koera bioloogiline kell oleks hakanud tagurpidi käima. Samuti võib esineda öösiti häälitsemist, mis ei lase ei sul ega teistel majaelanikel magada.

Ükski neist sümptomitest ei tähenda, et su koer ei hooli sinust enam nii palju. Kognitiivne düsfunktsioon paneb ta lihtsalt teistmoodi käituma ja tal pole ilmselt õrna aimugi, et tekitab sulle muret.

Kui märkad koeral kognitiivse düsfunktsiooni sümptomeid, saab haigust hulga kliiniliste tunnuste abil kindlaks teha. Diagnoos pannakse arvatavasti juhul, kui su vanemaealise koera käitumine muutub, kuid sel pole kindlat kehalist põhjust. Sündroomi on võrreldud inimeste haigustega, näiteks Alzheimeri tõvega. Osa inimesi võib mõelda, et tegemist on koera dementsusega, kuigi dementsus on koeral midagi muud kui inimestel.

• Vaata koera ohutuse tagamiseks üle oma maja ja aia need kohad, kus ta võib kukkuda (näiteks trepid), ning hoia tal seal silm peal.
• Kui võimalik, hoia päevakavast kinni. Vanemaealised ja CDS-iga koerad ei armasta sisseharjunud päevakava muutmist, seega pea sellest kinni, et loom oleks rahulikum.
• Liigu koeraga korrapäraselt, kui selle vältimiseks pole meditsiinilisi põhjuseid, sest regulaarsed jalutuskäigud aitavad parandada nii vaimset kui ka füüsilist tervist.
• Väldi stressirohkeid olukordi, nagu toakuudis hoidmist. Selle asemel otsi koerale hoidja, et vähendada tema ümbruse muutumist.
• Võibolla tahad ka paluda külalistel oma koeri mitte kaasa tuua.
• Puhtuse pidamise probleemi võib olla keeruline lahendada. Veendu, et su koeral on võimalik sageli õues käia, ja kiida teda hea käitumise eest.
• Küsi loomaarstilt nõu, kas mõnest ravimist oleks loomale abi.

Juhtugu mis tahes – pärast eluaegset tingimusteta armastust ja seltsi väärib su vanemaealine koer kogu hoolt ja tähelepanu, mida sul on võimalik talle anda. Pole kahtlustki, et ta annab seda ka sulle endiselt vastu!