Kassi käitumise ja kehakeele mõistmine

Hoolimata sellest, kas võtsid endale kassi esimest korda elus või elab loom sinu juures juba pikemat aega, soovid vahel, et teaksid, mida ta mõtleb.
Kassi käitumise ja kehakeele mõistmine
Kassi käitumise ja kehakeele mõistmine
Kassi käitumise ja kehakeele mõistmine

Kuidas mõista kassi kehakeelt?

Ehk mõtled vahel sellele, miks kassi käitumine on muutunud ja mida see võiks tähendada, või soovid teada, kuidas saada aru, kas loom on õnnelik.

Olgugi et kasse paistab olevat raske mõista, on siiski palju märke, mis annavad sulle aimu, mida su kaaslane mõtleb ja millises tujus ta on. Arvatavasti tunned oma kassi ilmsemad tujud ära tema kehakeelest, näoilmetest, häälitsustest ja sabaliigutustest. Kui jälgid ka teisi märguandeid, näiteks saba ja keha asendeid, saad looma kohta veelgi rohkem teavet.

Kassidel on palju põhiemotsioone. Nad tunnevad õnne, kurbust, hirmu, kergendust ja isegi frustratsiooni täpselt samamoodi nagu inimesed. Et tagada kassiga hea suhe, tuleb õppida neid emotsioone ära tundma ja neile vajaduse korral reageerida.

Cats Protection logo Vaata meie Cats Protectioni sõprade tehtud videot kassi kehakeele kohta, mida tutvustab nende kasside käitumisterapeut Nicky Trevorrow.

Kassi käitumine

Kui mõistad kassi käitumise põhialuseid, siis peaksid kiiresti aru saama, kuidas ta ennast tunneb. Kui soovid, et keegi selgitaks sulle kassi käitumist, siis meie juhend peaks sulle küll kasside keelt õpetama!

Sellises olekus peaks sinu kass veetma enamiku oma ärkveloldud ajast, nii et kassi kehakeel ütleb: olen lõõgastunud, rahul ja tunnen end tuttavas ümbruses kindlalt. Nad peaksid nägema välja, nagu nad oleksid elu kulgemist jälgides rahul.

Neutraalne (lõõgastunud)
Neutraalne (lõõgastunud)

Neutraalne (lõõgastunud)

  • Pikutav kass peaks olema oma keha kas välja sirutanud või kerra tõmmanud või siis lebama kõhuli, käpad korralikult enda alla pakitud.
  • Silmad võivad veidi pilkuda või olla vidukil
  • Kõrvad on lõõgastunud, sirgelt püsti ja kergelt ettepoole kaldu, kuigi need võivad ka ükshaaval liikuda, kui kass kuulatab hääli enda ümber.
  • Vurrud on vabalt, näo külgedelt eemal ja paistab, nagu loom naerataks.
  • Keha on lõdvestunud, mitte miski ei anna märku pingest, nagu võiks loom iga hetk püsti karata.

Kassid võivad küll armsad ja karvased olla, kuid loodus on loonud nad suurepärasteks kiskjateks – nad võivad saagile vaevata ligi hiilida ja seda püüda ning on võimelised 100% sihtmärgile keskenduma. Kui sinu kass keskendub väiksele liikuvale objektile või millelegi uuele, mis tema lähedusse ilmus, siis märkad, et tema kehakeel muutub, sest loom püüab jõuda selgusele, kuidas oleks kõige õigem käituda.

Keskendunud
Keskendunud käitumise tundemärgid

Keskendunud käitumise tundemärgid

  • Silmad on avatud ja pupillid kitsenenud.
  • Kõrvad ja vurrud on suunatud ettepoole, keha tähelepanu keskmes oleva objekti poole.
  • Kui loom hiilib saagi järele, siis võib keha asetseda maadligi, tagajalad selle alla keritud.
  • Kassi saba on keha taga maadligi – see on keskendumise tundemärk. Sabaots ja tagumik võivad tõmmelda, kui kass valmistub sööstuks.
  • Kui tähelepanu keskmes oled sina, nt kui loom soovib süüa või pai, siis võib ta ennast, saba õhus, sinu vastu hõõruda, kuid ära mine õnge – kass on keskendunud oma lõppeesmärgile, mitte sulle.

Rahulolevat kassi on lihtne ära tunda – peaksid suutma seda kassi kehakeelest lihtsalt välja lugeda. Sellises seisundis võiks sinu kass viibida võimalikult palju, kuna just siis veedad temaga kvaliteetaega.

Rahulolev
Rahuloleva käitumise tundemärgid

Rahuloleva käitumise tundemärgid

  • Kass istub vabalt ja sirgelt, lõõgastunud kõrvad on suunatud üles ja ettepoole ning liiguvad aeg-ajalt kergelt tuttavate, nt pereliikmete häälte poole.
  • Pikutav kass võib olla käpad korralikult enda alla sättinud või siis lamada külili või isegi selili, jalad laiali – see tähendab, et kass on äärmiselt rahulolev.
  • Nad võivad tukastada, silmad suletud või vidukil või laud raskelt alla vajunud – umbes nagu nad unistaksid! Kui kass pilgutab aeglaselt silmi, siis püüa samamoodi vastu pilgutada, näitamaks, et ka sina olete lõõgastunud. Selline matkimine aitab hästi sõprussidet süvendada.
  • Vurrud on vabalt ja saba paigal või siis püsti ja kergelt kõverdatud – kui kass seisab, et sind tervitada.
  • Kui teed loomale pai, võib ta rahulolust silmad sulgeda ja tasakesi nurruda.

Kassid võivad olla väga tundlikud, eriti kui toimuvad muutused. Kassidel võtab ootamatute muutustega kohanemine pisut aega, seepärast on hea mõte õppida tundma kassi käitumises ära ärevuse tundemärke, et saaksid aidata loomal uuesti lõõgastuda. Mida paremini sa oskad kassi kehakeelt lugeda, seda varem saad teda julgustavalt paitada, kui loom tuleb sinu tähelepanu otsima. Anna oma kassile suuremate muutustega kohanemiseks ja argirutiini naasmiseks 2–3 päeva aega.

Ärev
Äreva käitumise tundemärgid

Äreva käitumise tundemärgid

  • Kassi silmad on avatud ega pilgu, pupillid on laienenud ovaaliks või ringiks.
  • Kui kass püüab lisateavet hankida, siis võivad tema kõrvad ükshaaval ettepoole suunatud lõõgastunud asendist ära liikuda. Kui kass on suures ärevuses, siis võib ta oma kõrvad peadligi tõmmata.
  • Pea laskub madalamale, vurrud on tõmmatud külgedele, et paista väiksem ja mitte ähvardav, kuid samuti võivad need olla tähelepanu märgiks ettepoole suunatud.
  • Mida suuremaks ärevus paisub, seda rohkem võib kass kössi vajuda, samuti võib ta tõmmata selja põgenemiseks valmistudes küüru.
  • Väga oluline on jälgida kassi saba – see võib seista paigal või siis sabatipp liikuda aeglaselt küljelt küljele – viimane on ärevuse tundemärk.

Ärevuses kassi käitumine võib olla vaevumärgatav, kuid hirmunud looma peaksid palju kergemini ära tundma – kui kass kardab midagi, nt valjusid hääli, siis ei aita enam ei tema julgustav paitamine ega isegi lemmikmaiustuse pakkumine. Kassi kehakeel ütleb sulle, kui loom on hirmul, ja see muutub uuesti normaalseks üksnes juhul, kui kass tunneb end jälle turvaliselt. Ära tee looma juuresolekul järske liigutusi ega püüa teda lohutada, vastasel juhul tunneb loom, et ka sinu kujutad talle ohtu.

Püüda hoopis võimalikust hirmuallikast vabaneda ning oota, kuni loom ise rahuneb.

Kui sinu kassil ilmnevad eelmainitud tundemärgid sageli, siis võid pöörduda loomaarsti poole, kelle käest nõu küsida, kuidas hirmunud loom taas rahulikuks muuta.

Hirmunud
Hirmunud käitumise tundemärgid

Hirmunud käitumise tundemärgid

  • Kassi kõrvad on peadligi surutud, pea omakorda võib olla langetatud ja üksisilmi vahtiv pilk suunatud ülespoole.
  • Nad võivad põgeneda või kui see pole võimalik, siis väga vaikselt paigal seista või lömitada.
  • Silmad on pärani ja pupillid maksimaalselt laienenud, vurrud peadligi surutud või turris.
  • Nad võivad lähedal asetseva ohuallika peale kõhiseda, sülitada või uriseda või lüüa käpaga, küünised välja sirutatud.
  • Osa kasse ajavad oma esikäpad sirgeks või siis selja küüru ja kasuka kohevile, et end suuremana näidata.
  • Saba võib olla kõhu alla tõmmatud või siis jõuliselt küljelt küljele peksta.

Kass võib olla frustratsioonis nii lühikest aega (nt kui ta ei saa lemmikmänguasja kätte) kui ka pikka aega, olles igavuse tõttu depressioonis (nt kui ta ei saa oma jahiinstinkti välja elada).

Pikka aega kestnud ärritust kiputakse valesti tõlgendama, aga kui arvad, et sinu kass kannatab depressiooni käes, siis pea kindlasti loomaarstiga nõu, kuidas looma jälle õnnelikuks muuta.

Frustreeritud
Frustreerunud käitumise tundemärgid

Frustreerunud käitumise tundemärgid

  • Ärritunud kass keskendub tavaliselt kogu hingest teda ärritavale objektile ja püüab kõigest väest oma tahtmist saada.
  • Kõik meeled on täielikult eesmärgile keskendunud: silmad on pärani, pupillid laienenud, kõrvad ettepoole suunatud ning vurrud on harali ja osutavad ette.
  • Kui kass ei saa, mida tahab, võib ta kärsitult edasi-tagasi sammuda.
  • Kass ei saa olla ärritunud igavesti, seega kui tal ei õnnestu oma tahtmist läbi suruda, siis olenevalt ärritusallikast loom kas annab alla või vahel ka jääb pikemaks ajaks ärritunuks või langeb suisa depressiooni.
  • Pikka aega ärritunud, depressioonis kass on sageli letargiline, ta ei taha süüa, mängida ega suhelda.

Kui kass ilmutab viha tundemärke, siis pead olema väga ettevaatlik. Ära provotseeri vihast kassi mitte kunagi – ära jõllita teda ega karju ta peale, ära tee järske liigutusi ega puuduta teda lohutuseks, kuna loom võib tõlgendada sinu käitumist lisaohuna ja rünnata. Selle asemel tõmbu vaikselt tagasi, kõrvalda võimaluse korral ohuallikas ning anna kassile aega maha rahuneda.

Kui sinu kass ilmutab pidevalt viha tundemärke, siis võid pidada nõu loomaarstiga, kes aitab sul kassi negatiivse kehakeele taga peituva põhjuse välja selgitada.

Vihane
Vihase käitumise tundemärgid

Vihase käitumise tundemärgid

  • Vihane kass seisab kangestunult, saba jäigalt välja sirutatud või keha alla keritud.
  • Nad käituvad täiesti teistmoodi kui tavaliselt – kass võib olla vaikne, kõhiseda, sülitada või uriseda.
  • Nad püüavad näha välja suured ja ähvardavad, kasukas puhevil, esijalad jäigad. Samuti võivad nad ähvardavas poosis küürutada.
  • Nende kõrvad on pinges ja peadligi surutud, vurrud jäigad ja näolt eemale suunatud.
  • Silmad on tõsised ja keskendunud. Pupillid võivad olla kitsenenud, kuigi osa kasside silmad võivad olla ümmargused ja mitte pilkuda.

Kui vihane, hirmunud või ärritunud kass tunneb, et ohtu enam ei ole, siis vabaneb ta pingest. Sama oluline nagu viha või hirmu äratundmine, on ka arusaamine, millal kass pingest vabaneb, et saaksid aidata tal end jälle normaalselt tunda.

Pingest vabanenud
Pingest vabanenud

Pingest vabanenud

  • Kass väljendab pingelangust kogu kehaga – osa kasse isegi sirutab keha, et seda lõdvestada.
  • Silmad, kõrvad, pea, keha ja saba lõõgastuvad silmanähtavalt.
  • Vurrud lähevad tagasi rahulolevale kassile omasesse asendisse, olles suunatud näost eemale, ning pea langeb madalamale.
  • Osa kasse võivad haigutada, keerata end teise suunda ja sulgeda pooleldi silmad või siis pesta end korralikult puhtaks.

Kui tead, kuidas sinu kass muutustele reageerib, ning tunned ära, millal ta on õnnelik, siis saad aidata kaasa nii looma vaimse kui ka kehalise tervise säilimisele.

Kui saad aru, kuidas su kass end tunneb, suudad paremini tema vajadustele ja käitumisele vastata. Olgugi et paljut sellest mõistad instinktiivselt – kõhisemine on selge viha märk ka inimestele, kellel pole kassi –, on osa märguandeid vaevu aimatavad. Vaata ülaltoodud videot, mis aitab sul kassi enesetunnet kindlaks teha, et saada temaga lähedasemaks kui eales varem.

phone

Kui soovid rohkem teavet tiinuse tunnuste kindlakstegemise kohta või sul on muid küsimusi, siis pöördu meie LOOMAEKSPERTIDE MEESKONNA poole.