Kuidas kassipoja välimuse eest hoolitseda

Kass on küll ilus loom, kuid mitte ainult. Tal pole mitte üksnes kaunis kasukas, vaid ta tunneb ka bioloogilist vajadust selle eest hoolitseda.
Koheva karvaga valge kassipoeg, keda kammitakse
Koheva karvaga valge kassipoeg, keda kammitakse
Koheva karvaga valge kassipoeg, keda kammitakse

Nende karedad keeled on nagu mini-harjad, eemaldades surnud karvu ja viies õlid mööda kasukat laiali. Nad on piisavalt targad, saades aru, et kui bioloogilise groomingu võtted ei ole piisavad - nt kui tekivad karvapallid või pusad - siis võid sina abistada.

Kassipoja grooming

Kassipoja eest hoolitsemine ei tähenda mitte ainult kaslasele kena välimuse andmist: kammides eemalduvad surnud karvad, kassi nahk ja karvastik püsib tervena ning see tegevus aitab sul loomaga lähedast sidet luua ja tema üldist tervislikku seisundit kontrollida.

Grooming moodustab olulise osa kassipoegade eest hoolitsemisest, kuid tänu pehmemale, kohevamale ja väiksemale kasukale ei kulu selleks täiskasvanud kassidega võrreldes kuigi palju aega. Kui harjutad oma kassipoega kammimisega juba varasest east peale, siis on sinu elu edaspidi märksa lihtsam. Hea uudis on see, et enamikule kassidele meeldib kammimisega kaasnev tähelepanu väga ja nad tulevad ise jooksuga kohale niipea, kui näevad sinu peos harja.

 Long vs. short coats

Pikk vs. poolpikk karvastik

See, kui tihti sa pead oma kassipoega kammima, oleneb üldjuhul tema kasuka tüübist. Lühikarvalise kassi korral piisab kiirest ülekäimisest kord nädalas, samas kui pikakarvalist tõugu loom vajab igapäevast tegelemist ja õigeid vahendeid – küsi oma kasvataja või groomeri käest konkreetse kasuka hoolduse kohta.

Pikakarvalised tõud vajavad rohkem hooldamist ning nende kammimine võtab kauem aega, mistõttu võiksid teha seda libisemiskindlal laual – nii on teil mõlemal kogu protseduuri ajal võimalikult mugav olla.

Püüa õpetada kassipoega kammimist nautima. Tõsta loom lauale, kus kavatsed teda suurest peast kammida ning kiida ja anna paar maiustust. Varsti hakkavad nad seda kohta kammimise ja premeerimisega seostama.

pikakarvaline kass istub maas
halli pikakarvalise kassipoja kammimine
  • Võta kassipoeg sülle ja lase tal harja nuuskida. Paljud kassid hõõruvad oma nägu selle vastu, kui nad on eseme ohutuses veendunud.
  • Hakka õrnalt kammima. Alusta seljalt ja liigu külgedele.
  • Kiida oma kassi hea käitumise eest, rääkides temaga vaikse ja rahustava häälega.
  • Jäta kammimine iga paari minuti tagant pooleli ja lisa poputamisrutiini paitamine. Võid pakkuda loomale lisapreemiaks maiustust.
  • Korda protseduuri paar korda päevas, pikendades tasahilju kammimise aega.
  • Kui kammimise tunne on kassi jaoks tuttav ja meeldiv, siis võid alustada tema kõhu, saba, kõrvade ja teiste tundlike kehapiirkondade kammimist.
  • Ole väga hell ja kammi neid kohti esialgu hästi lühikest aega. Kiiret pole kuhugi – peaasi, et kass oleks lõõgastunud. Kui märkad, et kass igavleb või ärritub, siis liigu tundlikelt aladelt ära ja kammi uuesti selga.

Kui kass on lõõgastunud ja naudib olukorda, siis kasuta võimalust kiireks tervisekontrolliks. Siin on paar asja, mida sa saad koduse läbivaatuse käigus kontrollida:

  • Puuduta looma käppi ja kontrolli ettevaatlikult tema küüsi ja varbaid. Alusta ühest küünest, lastes loomal selle kogemusega harjuda ning kiida teda või premeeri maiustusega. Järgmiste kammimiste ajal võid juba proovida vaadata kaht küünt jne, tekitades tasahilju pediküüri rutiini, kuni loom tunneb end selle juures täiesti vabalt.
  • Kui sinu loom nurrub kammimise lõpus endiselt rahulolevalt, siis vaata korraks ettevaatlikult ta kõrvu, samuti ava õrnalt suu ning kontrolli hambaid ja igemeid.
  • Lõpeta kammimine alati looma kiitmise ja paitamisega – ta on selle igati ära teeninud!

Kui kass ronib puu otsa või kasutab kraapimisposti, siis võib mõnelt tema küünelt pealmine kiht maha tulla. Ära muretse – see on normaalne nähtus! Kraapimine on kassielu loomulik osa. Looma küüned on kihilised, nii et kui pealmine kiht irdub, siis ilmub selle alt uus ja terav küüs (vahel leiad pealmisi kihte nende lemmik-kraapimiskohtadest). Kui sul on aktiivne ja terve õuekass, siis ei vaja tema küüned ilmselt lõikamist. Tubased ja vanemad kassid aga võivad aeg-ajalt pediküüri vajada. Kassi või kassipoja küünte lõikamine moodustab olulise osa nende eest hoolitsemisest.

kassipoja küüned
  • Harjuta oma kassipoega küünte lõikamisega juba varasest east peale. Hea viis alustamiseks on lõikamise teesklemine – avalda kassi varbale kerget survet, et küüs nähtavale ilmuks, seejärel kiida või premeeri looma.
  • On oluline, et teaksid, kuidas kassi või kassipoja küüsi õigesti lõigata. Valu või veritsuse tekitamine küünealusesse lihasse lõikamise tõttu on kindlasti viimane asi, mida soovid. Loomaarst näitab sulle hea meelega ette, kuidas asi käib, ning kontrollib üle, kas sa tegutsed õigesti. Kui sa siiski ei soovi ise looma küüsi lõigata, teeb ta seda ka sinu eest.
  • Kontrolli kassi küüsi kord nädalas, sh lisavarba küünt, mis asetseb käpa siseküljel, randmest allpool. See puudutab vaevu maapinda ja kipub seega üle kasvama, eriti vanemaealistel kassidel.
  • Küünte kontrollimise ajal vaata üle ka käpapadjandid ja varbavahed, et ka seal oleks kõik tipp-topp puhas ja korras.
  • Nii nagu inimestel, võivad ka kassidel küüned sisse kasvada. Kui kahtlustad, et küüs kasvab käpapadjandisse, siis pöördu loomaarsti poole, kuna siin võib vaja minna kirurgilist sekkumist.
Kassipoja grooming
Kassipoja grooming

Peale kammimise ja küünte lõikamise on veel üht-teist, mida sa võiksid jälgida, et sinu kiisu tervislik seisund oleks hea.

  • Kontrolli looma kõrvu, et need oleks puhtad ja lõhnaksid värskelt. Kui looma kõrvad on räpased, halva lõhnaga, punased või kihelevad või kui kass raputab pidevalt pead, siis pöördu loomaarsti poole. Kõrvalestad on üldlevinud, eriti noorematel kassidel.
  • Silu kätega kassi keha. Otsi kriimustusi, mügaraid, muhke või selliseid kohti, mis tunduvad olevat hellad. Kui miski teeb sulle muret, siis võta loomaarstiga ühendust.
  • Kontrolli looma silmi ja nina ning kui need on punased või eritavad midagi, siis pöördu loomaarsti poole.
  • Vaata kassi saba alla. Taguots peaks olema puhas. Kui see on räpane või märkad usside jälgi või ärritust, siis mine loomaarsti juurde.
  • Lõpetuseks tõmba käega vastukarva, et karvu püsti tõsta. Kontrolli karvajuuri ja nahka, otsides märke parasiitidest või kirbumusta (mustad plekid). Kirbunuhtlust on võimalik ära hoida, kui teha loomale korrapäraselt kirbutõrjet, kuid juhul, kui selleks on juba liiga hilja, siis saad loomaarsti käest edasise ravi suhtes nõu.

Enamik kasse elab oma elu ära, ilma et peaks vanni võtma, kuid vahel on kerge pesemine siiski vältimatu. Näiteks võib olla vaja looma nahka erišampooniga hooldada, likvideerida kõhuhäda tagajärgi või lihtsalt midagi kasukast välja pesta, mille ta õuest sinna külge on korjanud.

Hoolimata üldlevinud arusaamast tunneb mõni kass end vannis nagu kala vees, eriti kui teda on juba varasest east peale vannitatud. Kui sinu kiisu ei taha ennast vannitada lasta, siis teeb seda groomer hea meelega sinu eest. Kui soovid seda aga ikkagi ise teha, siis siin on mõned nõuanded muretuks vanniskäiguks.

  • Kontrolli vee temperatuuri! Kui vesi on liiga kuum, siis see kõrvetab looma, aga kui liiga külm, siis on kassil ebamugav ja ta võib isegi haigeks jääda.
  • Kohtle oma kassi vannitamise ajal hellalt, et ta tunneks end vabalt, ning kiida teda ohtralt. Maiustused on siinkohal abiks, samuti teine inimene – eriti kui kass püüab põgeneda!
  • Jälgi oma kassi, et märgata stressi ilminguid. Vannitamine võib tunduda kasside jaoks hirmutav, nii et ole ettevaatlik, et loom sind ei hammustaks ega küünistaks. Kui sa ei tea, mida teha, siis pea groomeriga nõu.
  • Veendu, et tegemist on kassišampooniga, ning kontrolli, kas see tuleb teatud ajaks kasukasse jätta (ravišampooni korral). Väldi šampooni sattumist tundlikele kehapiirkondadele, nagu silmad või kõrvad.
  • Kui kass ei rõõmusta vannitamise üle, siis pese üksnes neid kehaosi, mis seda tõesti vajavad, ja lühenda niiviisi vanniskäigu aega.
  • Kui kass ei rõõmusta vannitamise üle, siis peske üksnes neid kehaosi, mis seda tõesti vajavad, ja lühendage niiviisi vanniskäigu aega.
  • Loputa pesuaine jäägid hoolikalt välja.
  • Kuivata sooja rätikuga ja tee loomal kuni täieliku kuivamiseni olemine mõnusaks. Ära kasuta fööni, kui sinu kass ei ole sellega just väiksest peale harjunud – vastasel korral hirmutad teda.
  • Kui sul on rohkem kui üks kass, siis võivad nad vanniskäigu ajal kaklema minna, eriti kui nad on stressis. Eralda vannitatud kassid üksteisest seniks, kuni nad on rahunenud, seejärel hõõru neid ühe ja sama rätikuga, et nende lõhnu jagada.

Kassi vannitamine võib osutuda keeruliseks, ja kui see on tõesti nii, siis võid ka otsida groomeri, kes hooldab sinu looma kasukat suurima heameelega.

phone

Kui soovid rohkem teavet tiinuse tunnuste kindlakstegemise kohta või sul on muid küsimusi, siis pöördu meie LOOMAEKSPERTIDE MEESKONNA poole.