Flaami karjakoer

Bouvier des Flandres

Flaami karjakoer on robustne, tugev ja kompaktne ning tal on jõuline, tugev ja karm välimus. Neil on paks karm sassis välimusega karvkate, habe, vuntsid ja puhmaskulmud. Värvuselt võivad need koerad olla kollakaspruunist mustani ja laigulised. Täiskasvanud emase turjakõrgus on 59–65 cm ja kaal 27–35 kg. Täiskasvanud isase turjakõrgus on 62–68 cm ja kaal 35–40 kg.

  • Kogenud omanikule sobiv koer
  • Lisatreening nõutav
  • Naudib tempokaid jalutuskäike
  • Naudib jalutamist üle 2 tunni päevas
  • Suur koer
  • Vajab hoolitsemist ülepäeva
  • Allergiaohtlik tõug
  • Vaikne koer
  • Valvekoer. Haugub, annab häiret ja kaitseb füüsiliselt
  • Võib kooseluks teiste loomadega vajada treeningut
  • Võib kooseluks lastega vajada treeningut

Päritolu

Tõu täpne päritolu on teadmata, kuid 17. sajandist öeldi kõigi kariloomadega töötavate koerte kohta bouvier (veisekarjus) ja igas piirkonnas oli koeral erinev nimi ja tüüp. Neid koeri hinnati karjaajajate ja valvuritena. Esimese maailmasõja ajal oleks see tõug peaaegu hävinud ja mõnede haruldasemate tüüpidega see juhtuski. Ainsatena jätkusid Flaami ja Ardenni karjakoerte liinid. Nii Prantsusmaa kui ka Belgia väidavad, et see tõug on neilt pärit. Tänu Belgia sõjaväe veterinaarile kapten Darbyle jäi see tõug püsima ka sõja-aastatel.

Iseloom

Heidutavale välimusele vaatamata on Flaami karjakoer tasakaalukas ja sõbraliku loomusega, sobides ideaalselt pere lemmikloomaks. Nad kaitsevad oma peret ja kodu, on võõrastega vaoshoitud, kuid mitte kunagi agressiivsed. Toas on nad vaiksed, rahulikud ja mõistlikud, pere vastu hellad ja lepivad teiste koerte ja lemmikloomadega, kui neid varakult sotsialiseerida ja tutvustada.

Tervis

Flaami karjakoer on üsna elujõuline koer, aga nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid. Nendel koertel on eelsoodumus kõrihalvatuse tekkeks, mis põhjustab kähisevat hingamist ja hingamisraskusi.

Liikumine

Kutsikatena saavad Flaami karjakoerad piisavalt liikumist näiteks aias jooksmisest. Täiskasvanuna kohanevad nad kergesti pere loodud tingimustega, kuid peaksid päevas siis vähemalt tund aega tegutsema.

Toitumine

Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Flaami karjakoeral on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.

Hooldamine

Selle tõu pealiskarv on rohke ja karmikarvaline ja peaks hoitama 6 cm pikkusena. Aluskarv on karm ja tihe. Nende karva peaks hooldama vähemalt kolm korda nädalas, pöörates erilist tähelepanu nende habemele ja vuntsidele, et seal ei oleks toidujäänuseid. Aluskarva peaks hoidma vilti minemast, et koeral oleks mugav olla. Pealiskarva peaks vähemalt kaks korda aastas karvavahetushooajal kitkuma (stripping).

Parim koeratõug lastega perre

Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.

Dog

Kas see tõug sobib sulle?

Igal koeral on oma ainulaadne iseloom, kuid osa instinkte ja käitumismustreid on neile kaasa sündinud. Vasta meie tõuküsimustikule ja selgita välja, millised koeratõud sobivad sinu soovide ning eluviisiga kõige paremini. Kui naudite koeraga samu asju, on teie kooselu suurema tõenäosusega õnnelik ja rahuldustpakkuv.

Mis saab edasi?

Looma võtmine varjupaigast

Varjupaigakoerale uue kodu pakkumine võib tuua suurt rahuldust. Tihtipeale tähendab see loomale elus uue võimaluse andmist. Päris oma kodu ootavaid koeri on väga palju. Hea mainega varjupaik on inimese ja looma kokkuviimisel väga hoolikas. Töötajad hindavad hoolikalt varjupaika sattunud koeri ning õpivad ka sinu peret ja eluviisi tundma, enne kui sind mõne koeraga kokku viivad. Nad nõustavad sind hea meelega ja vastavad võimalikele küsimustele, mis sul enne loomale kodu pakkumist kui ka selle ajal võivad tekkida.

Hea kasvataja otsimine

Kui eelistad tõukoera kutsikat, siis tuleb sul leida usaldusväärne koerakasvataja. Pöördu kennelliidu poole [LISA hüperLINK] või kennelklubi sekretäri poole, kes võib olla koostanud nimekirja saadaolevatest pesakondadest. Samuti saavad nad sind kohalike tõuaretajatega kokku viia. Soovitatav on valida selline kasvataja, kes kuulub kennelliitu ja on hõlmatud tõuaretuskavva. Külasta koeranäitusi, et kasvatajatega näost näkku kohtuda ja valitud tõugu kutsikate saadavuse kohta uurida.

Uue koera kojutoomine

Ükskõik kas tood koju väikse kutsika või täiskasvanud koera, on see kogu perele äärmiselt põnev aeg. Tähtsa päeva ootuses otsid ehk midagi, millega päevi täita. Õnneks on hulk asju, mille pead enne uue pereliikme saabumist korda ajama.