Kääbustaks on pika keha ja lühikeste jalgadega üpris madal koer. Vaatamata on väiksele kasvule on siledakarvaline kääbustaks sellegipoolest lihaseline ja tugeva kehaehitusega, sügava laia rinnaku ning jõuliste esijäsemetega koer. Tal on lühike, tihe ja sile kasukas, mida on mitut värvi (vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit). Täiskasvanud siledakarvaline kääbustaks kaalub 4,5–5 kg ja on ligikaudu 12–15 cm kõrge.
Ta võib olla väga iseseisev ja vajab lahket, järjepidevat ning kannatlikku koolitust. Varajane sotsialiseerimine on lühikarvalisele kääbustaksile vajalik, et ta harjuks laste, võõraste ja teiste loomadega. See tõug kiindub oma peresse ja tavaliselt ühte neist üsna sügavalt, kuid võõraste suhtes võivad nad olla umbusklikud.
Takside päritolu ulatub 15. sajandi Saksamaale. Siiski on taksi meenutavaid koeri kujutatud juba iidses Egiptuse ja Mehhiko kunstis ning sarnase koera säilmed leiti Itaaliast laevavrakist, mis pärines esimesest sajandist pKr. Saksa tõustandard pandi paika 1879. aastal ja tõuklubi rajati 1888. aastal. Taksid tõi Suurbritanniasse prints Albert ning nad kogusid 19. sajandil Suurbritannias ja Ameerikas populaarsust. Kääbustakse kasutati tuhkrute asemel jäneste urgudest välja ajamiseks.
