Karmikarvaline kääbustaks on pika keha ja lühikeste jalgadega üpris madal koer. Vaatamata on väiksele kasvule on taks sellegipoolest lihaseline ja tugeva kehaehitusega, sügava laia rinnaku ning jõuliste esijäsemetega koer. Tal on lühike ja karm karvkate, puhmaskulmud ja habe. Tema kasukat on mitut värvi (vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit). Täiskasvanud kääbustaks kaalub 4,5–5 kg ja on ligikaudu 12–15 cm kõrge.
Karmikarvaline kääbustaks võib olla väga iseseisev ja vajab lahket, järjepidevat ning kannatlikku koolitust. Varajane sotsialiseerimine on taksile vajalik, et ta harjuks laste, võõraste ja teiste loomadega. See tõug kiindub oma peresse ja tavaliselt ühte neist üsna sügavalt, kuid võõraste suhtes võivad nad olla umbusklikud.
Takside päritolu ulatub 15. sajandi Saksamaale. Siiski on taksi meenutavaid koeri kujutatud juba iidses Egiptuse ja Mehhiko kunstis ning sarnase koera säilmed leiti Itaaliast laevavrakist, mis pärines esimesest sajandist pKr. Saksa tõustandard pandi paika 1879. aastal ja tõuklubi rajati 1888. aastal. Taksid tõi Suurbritanniasse prints Albert ning nad kogusid 19. sajandil Suurbritannias ja Ameerikas populaarsust. Kääbustakse kasutati tuhkrute asemel jäneste urgudest välja ajamiseks.
