Dobermann

Dobermann

Tegemist on võrdlemisi suure ja võimsa, samas elegantse loomaga. Nende kasukas on sile ja lühike ning värvidest esineb musta, pruuni, sinist ja kollakaspruuni (tuntud ka kui Isabella) roostepruunide märgistega. Nende kehahoiak peaks olema uhke ja iga koera võib võrrelda puhtatõulise hobusega. Täiskasvanud isase turjakõrgus on umbes 69 cm ja emasel 65 cm. Täiskasvanud koer kaalub 32–45 kg.

  • Kogenud omanikule sobiv koer
  • Lisatreening nõutav
  • Naudib aktiivseid jalutuskäike
  • Naudib jalutamist 1–2 tundi päevas
  • Suur koer
  • Minimaalne ilastamine
  • Vajab hoolitsemist kord nädalas
  • Allergiaohtlik tõug
  • Vaikne koer
  • Valvekoer. Haugub, annab häiret ja kaitseb füüsiliselt
  • Võib kooseluks teiste loomadega vajada treeningut
  • Võib kooseluks lastega vajada treeningut

Päritolu

Saksa öövalvur, koerapüüdja ja maksukoguja Louis Dobermann vajas ülimat valvekoera, kes teda tööülesannete täitmisel saadaks, ja ristas selleks eri tõuge. Nii aretaski ta 19. sajandi lõpus selle tõu. Väidetavalt kasutas ta rotveilereid ja Saksa dogisid nende suuruse ning jõu tõttu, hurtasid nende kiiruse tõttu ja Manchesteri terjereid nende sileda kasuka ja väärika hoiaku ning ka terjerite järjekindluse tõttu. Lisaks võis ta kasutada ka šnautsereid, Saksa pinšereid, Saksa lambakoeri, Saksa lühikarvalisi linnukoeri ja Weimari linnukoeri. Esimest korda registreeriti dobermann (hellitavalt dobie) Saksa tõuraamatus 1893. aastal.

Iseloom

Dobermannid vajavad nii vaimseid kui ka füüsilisi tegevusi. Neid tuleb korralikult treenida, kuna igavleval koeral tekivad käitumisprobleemid. Kui dobermanni varakult teiste koerte, laste ja lemmikutega harjutada, saab temast suurepärane perekoer. Ta on truu ja kiinduv ning astub kindlasti kodu kaitseks välja. Samas on ta rohkem üheinimesekoer ega talu narrimist, seega tuleb lastele õpetada, kuidas temaga käituda. Koera käitumise eest vastutab omanik. Kui inimesel pole aega või on koertega vähe kogemusi, ei ole see tõug talle.

Tervis

Kõige tihedamini kimbutavad dobermanne südamehaigused, teatud kaelalülide probleem (Wobbleri sündroom) ja von Willebrandi tõbi (verehüübega seotud probleem). Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.

Liikumine

Esimese eluaastani peaks treeningud kestma korraga vähe, kuid toimuma tihti. Koera ületreenimine võib põhjustada liigeseprobleeme. Tegemist on aktiivse tõuga, kes naudib vabalt jooksmist. Heas vormis täiskasvanud dobermann vajab päevas rohkem kui kaks tundi tegevust ja seda lisaks treeningule.

Toitumine

Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Dobermannil on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.

Hooldamine

Dobermanni kasukas ei vaja erilist hooldust. Karva korralik hõõrumine kummist harjamiskindaga eemaldab surnud ja lahtised karvad.

Parim koeratõug lastega perre

Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.

Dog

Kas see tõug sobib sulle?

Igal koeral on oma ainulaadne iseloom, kuid osa instinkte ja käitumismustreid on neile kaasa sündinud. Vasta meie tõuküsimustikule ja selgita välja, millised koeratõud sobivad sinu soovide ning eluviisiga kõige paremini. Kui naudite koeraga samu asju, on teie kooselu suurema tõenäosusega õnnelik ja rahuldustpakkuv.

Mis saab edasi?

Looma võtmine varjupaigast

Varjupaigakoerale uue kodu pakkumine võib tuua suurt rahuldust. Tihtipeale tähendab see loomale elus uue võimaluse andmist. Päris oma kodu ootavaid koeri on väga palju. Hea mainega varjupaik on inimese ja looma kokkuviimisel väga hoolikas. Töötajad hindavad hoolikalt varjupaika sattunud koeri ning õpivad ka sinu peret ja eluviisi tundma, enne kui sind mõne koeraga kokku viivad. Nad nõustavad sind hea meelega ja vastavad võimalikele küsimustele, mis sul enne loomale kodu pakkumist kui ka selle ajal võivad tekkida.

Hea kasvataja otsimine

Kui eelistad tõukoera kutsikat, siis tuleb sul leida usaldusväärne koerakasvataja. Pöördu kennelliidu poole [LISA hüperLINK] või kennelklubi sekretäri poole, kes võib olla koostanud nimekirja saadaolevatest pesakondadest. Samuti saavad nad sind kohalike tõuaretajatega kokku viia. Soovitatav on valida selline kasvataja, kes kuulub kennelliitu ja on hõlmatud tõuaretuskavva. Külasta koeranäitusi, et kasvatajatega näost näkku kohtuda ja valitud tõugu kutsikate saadavuse kohta uurida.

Uue koera kojutoomine

Ükskõik kas tood koju väikse kutsika või täiskasvanud koera, on see kogu perele äärmiselt põnev aeg. Tähtsa päeva ootuses otsid ehk midagi, millega päevi täita. Õnneks on hulk asju, mille pead enne uue pereliikme saabumist korda ajama.