See suur ja elegantne tõug on nii sümmeetriline kui ka tugeva kehaehitusega. Nad on jõu, graatsia ja vastupidavuse kehastus. Inglise setteri pikk siidine karvkate hoiab keha ligi ja on rikkalike sulgjate karvadega. Inglise setteri karvkatte värvuse kirjeldamisel kasutatakse terminit belton (tähniline). Alusvärviks on alati valge ja see esineb koos mustaga (blue belton), sidrunkollasega (lemon belton), oranži (orange belton) või maksapruuniga (liver belton). On ka kolmevärviline variant (pruun blue belton'i ja liver või tan belton'i segu). Täiskasvanud isaste turjakõrgus on 65–69 cm ja kaal 28,5 kg. Täiskasvanud emaste turjakõrgus on 61–65 cm ja kaal 27 kg.
Inglise setterid on sõbralikud ja heasüdamlikud koerad, kes kiinduvad sügavalt oma peresse. Nad on elavaloomulised ja suhtlemisaltid koerad, kes annavad teada külaliste tulekust ja kohtlevad neid siis nii, nagu oleks nad neid terve elu tundnud. Nad saavad lastega hästi läbi ning on väga kannatlikud – siiski ei tohi seda kurjasti ära kasutada. Nad on juba loomu poolest head teiste koerte ja pere lemmikloomadega.
Inglise setter pärineb 16. sajandist, kui teda kasutati hea linnukoerana. Tõu täpse ajaloo kohta on liikvel mitu versiooni. Mõned väidavad, et tõug pärineb eri Hispaania maaspanjelitest. Teise teooria kohaselt saadi tõug vana veespanjeli, vana Hispaania pointeri ja varajaste springer-tüüpi koerte ristamisel. Kõige varajasem tekst, kus räägitakse setteritest on dr. Johannes Caiuse 1576. aasta tõlge ladina keelest („Inglise koertest“), kuid isegi seal pole täit kindlust, kas tekstis viidatakse tänapäeva setteri eellastele. Esimene tõunäitus, kus olid ka Inglise setterid, toimus 1859 Newcastle'is Kirde-Inglismaal.
