Inglise springerspanjel on pikkade kõrvadega kompaktne keskmise suurusega sportlik koer. Tema ilme on ergas, lahke ja usaldav. Karvkate on sirge, keskmise pikkuse ja sulgjate karvadega. Värvidest esineb mustvalget, maksapruuniga valget või kumbagi varianti pruuni märgistusega. Täiskasvanud Inglise springerspanjeli turjakõrgus on ligikaudu 51 cm ja ta kaalub umbes 23–25 kg.
Tüüpiline springerspanjel on loomult ekstravertne ja sõbralik koer, kes tahab peremehele rõõmu valmistada ning õpib kiiresti. Tavaliselt on nad hea käitumise, õpihimu ja kiire reageerimisvõime tõttu head seltsilised ja perekoerad. Mõned halvasti kasvatatud koerad võivad olla kangekaelsed, arad või agressiivsed, kuid see on rohkem erand kui reegel. Näituse jaoks aretatud Inglise springerspanjeli liin võib tunduda jahikoera liiniga võrreldes rahulikum ja väheaktiivsem.
Kõigi spanjelite juured ulatuvad Hispaania spanjeliteni. Kuni 17. sajandini loeti kõik spanjelid sama rühma alla. Neist suuremad olid tänapäeva Inglise springerspanjeli esiisad. 1892. aastal tunnistas Suurbritannia Kennelklubi kokker- ja springerspanjelit eri tõugudena, olgugi et neid leidus mõnikord samas pesakonnas. Mõlemad tõuklubid lõpetasid selle üsna pea ja panid paika kummagi tõu standardi. Algselt kasutati tõugu jahisaagi leidmiseks ja liikveleajamiseks, et jahimehed saaksid saagi seejärel võrgu, pistriku või hurda abil kinni püüda. Tänapäeval kasutatakse neid jahilooma leidmiseks, ehmatamiseks ja pärast mahalaskmist saagi kättetoomiseks.
Inglise springerspanjelid on üldiselt vastupidav tõug. Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka neil esineda pärilikke silmahaigusi ning puusa- ja küünarliigese düsplaasiat (liigesehaigused, mis võivad põhjustada valu ja liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid. Selle tõu puhul esineb tihti ka teatud tüüpi kehvveresust.
Need koerad armastavad õuesviibimist ja pakatavad terve päeva energiast. See koer vajab rahuloluks palju tegevust ja koolitamist – heas vormis täiskasvanud koerale on vaja üle 2 tunni liikumist, muidu võivad tal tekkida käitumisprobleemid. Neile meeldib lüüa kaasa kõigis pere tegevustes ja on seetõttu suurepärane valik kasvavale perele. Pärast piisavat aktiivsust jäävad nad rahulikuks.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Springerspanjeli kasukas on sirge või laineline ja keskmise pikkusega. Kõrvadel, rinnakorvil, jalgadel, sabal ja kõhu all on mõõdukalt sulgjaid karvu. Sulgjate karvade tõttu vajab koer harjamist. Pea, käppade ja kõrvade ümbrust on vaja veidi pügada. Harjamist on vaja eriti pärast seda, kui koer on viibinud alustaimestikus, kuna kõiksugu oksad ja rohi jäävad kasukasse kinni.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
