Pikakarvaline tšau-tšau on madal, kompaktne ja ruudukujulise kerega koer. Saba keerdub selja kohale. Suu sisemus ja keel on mustad/sinised. Karvkatet on kahte tüüpi – pika- ja lühikarvaline – ning värvustest esinevad must, punane, sinine, kollakaspruun, koorevärvi ja valge. Täiskasvanud isaste turjakõrgus on 48–56 cm ja kaal umbes 26–32 kg. Täiskasvanud emaste turjakõrgus on 46–51 cm ja kaal 20–25 kg.
Tšau-tšau on eemalehoidev ja iseseisev koer, kes võib olla kangekaelne. Nad võivad kiinduda ühte inimesse ja tundes end või omanikku ohustatuna, võivad naksata. Nad meenutavad küll pehmeid kaisukarusid, kuid pole seda. Aretajad on viimastel aastatel nende temperamenti parandanud ja halva käitumisega tšau-tšaud on ilmselt vähese koolituse ja puuduliku noorelt sotsialiseerimise tagajärg. Kui neid harjutatakse laste, kasside ja teiste lemmikloomadega noorelt, ei tohiks probleeme tekkida.
Tšau-tšau e chow-chow tõu päritolu on veidi salapärane, kuid arvatavasti pärinevad nad Mongoolia ja Mandžuuria aladelt, kus nende liha oli hinnatud delikatess ja karva kasutati riiete valmistamiseks ning kust nad levisid edasi Hiinasse. Aastasadu tagasi kaitsesid nad templeid kurjade vaimude eest. Aristokraadid kasutasid tšau-tšaud jahikoerana ning teda kasutati ka valvekoerana sissetungijate vastu ja kelgu-, veo- ning vahikoerana. Arvatakse, et spitsid pärinevad tšau-tšaust.
Tšau-tšaud enim kimbutavad terviseprobleemid on küünarliigese düsplaasia ja probleemid silmalaugudega. Nagu paljudel tõugudel, võib ka neil esineda puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on seega oluline hinnata koerte puusaliigeseid.
Tšau-tšau ei vaja palju tegevust – piisab tunnist päevas –, kuid neile meeldib viibida õues ja nad naudivad tagaaias iseseisvalt tegutsemist. Neil peab olema võimalus minna varjulisse ja jahedasse kohta, et pääseda sooja või kuuma ilma eest. Liigne treening varases eas võib viia hilisemate luu- ja liigeseprobleemideni, mistõttu ei tasu aktiivsusega üle pingutada.
Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.
Mõlemat tüüpi karvkate on tihe ja sirge. Pikakarvaline tüüp on karmi tekstuuriga, püstine, mitte liiga pikk ja aluskarv on pehme ning villane. Kaela ümber ja kintsude tagaküljel on karv paksem. Seda tüüpi karvkate vajab igapäevast hooldust. Lühikarvaline tüüp on lühem ja vajab hooldust kaks või kolm korda nädalas.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
