Massiivse kehaehitusega bernhardiin on üks kõige kiiremini äratuntavaid tõuge. Nad on lihaselised koerad, kel on võimas, suursugune pea, ning kes on sujuvalt ja kiirustamata liikudes võimeline läbima väga karmi maastikku. Seda tõugu koerad võivad olla oranži, mahagoni-hallikaspruuni, punase-hallikaspruuni või valge kasukaga, millel on samades värvides laigud. Täiskasvanud isase turjakõrgus on vähemalt 75 cm ja emasel 70 cm. Nende kaal jääb vahemikku 68–91 kg.
Bernhardiini iseloomu võtab kokku fraas „õrn hiiglane“. Ta on hea huumorimeelega, usaldusväärne ja armastab pereelu. Bernhardiinid on väga lojaalsed koerad, kes hauguvad harva, kuid kaitsevad vajadusel nii sind kui sinu vara. Tavaliselt saavad nad teiste lemmikloomadega probleemivabalt läbi. Noori koeri tuleb juba varajases eas õpetada rihma mitte tirima, sest vanemana on seda kommet raske võõrutada.
Bernhardiin on oma tõu nimetuse saanud Suure Sankt Bernhardi kuru kloostri järgi, mille asutas 980. aastal St Bernard de Menthon pelgupaigaks teekäijatele, kes üritasid ületada Alpe Šveitsi ja Itaalia vahel. 1707. aastaks mõistsid kurnatud mungad, et suurepärase haistmismeelega, tugevad, tõule omase hea suunatunnetuse ja veekindla kasukaga koerad on rändajate päästmiseks paremini varustatud ning hakkasid aretama tõugu, millele andsid nimeks Alpi mastif. Rahvas hakkas rääkima lugusid suurepärasest päästekoertest, kellest üks kuulsamaid oli Barry, kes päästis 40 inimese elu.
