Välimuselt on nad tohutult tugevad, kuid samal ajal tasakaalukad ja elegantsed. Võimsate tagajalgadega liigub ta kiirustamata, kindlalt ja sujuvalt. Pürenee mäestikukoerad on üleni valged või valged hallide (mägra- või hundihallide), sidrunkollaste või oranžitooniliste (pruunide) laikudega peal, kõrvadel ja sabatüve piirkonnas. Täiskasvanud isase minimaalne turjakõrgus on 70 cm ja kaal 50 kg. Täiskasvanud emaste turjakõrgus algab 65 cm ja kaal 40 kilogrammist.
Pürenee mäestikukoerad on enamasti südamlikud kaaslased. Samas võivad nad teise, sarnase suurusega koera suhtes agressiivsed olla. Võõraid see koer ei usalda ning kaitseb sind ja su peret kõigi soovimatute võõraste eest. Pürenee mäestikukoerad võivad olla põikpäised ja kangekaelsed ning nad pole hea valik esmakordsetele koeraomanikele. Pigem sobivad nad kogenud koerapidajatele.
Püreneedest, mägedest, mis eraldavad Prantsusmaad ja Hispaaniat, pärit koera tõu täpne ajalugu on teadmata, kuid nad on Prantsusmaal loomi karjatanud terve aastatuhande. Selle tõu sarnasete fossiilide vanus ulatub pronksiaega (1800–1000 eKr). Enne Prantsuse revolutsiooni võis Pürenee mäestikukoeri leida Prantsusmaal suuri losse valvamas. Pole täpselt teada, millised tõud on Pürenee mäestikukoera aretamisse panustanud, kuid tõenäolised kandidaadid on kuvasz Ungarist, Maremma-Abruzzi lambakoer Itaaliast ja Anatoolia karjakoer Türgist. See tõug töötab siiani Prantsusmaal, kaitstes lambaid ja kariloomi kiskjate ning varaste eest.
Pürenee mäestikukoer on üldiselt vastupidav tõug. Nagu paljudel teistel suurtel tõugudel, võib ka neil esineda puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on seega oluline hinnata koerte puusaliigeseid.
Kutsikaid tuleb treenida järk-järgult, et nende kasvavaid luid ja õrnasid kudesid mitte liigselt koormata. Ka täiskasvanud koerte puhul tuleb jälgida, et liikumise koormust tõstetakse tasapisi. Samas ei vaja nad oma suuruse kohta palju tegevust, kuid aeg-ajalt tuleb neile lisaks rihma otsas jalutamisele anda võimalus ilma rihmata ringi jooksmiseks.
Hiigelkasvu koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras vitamiine ja mineraale, mis toetavad nende liigeseid ja kõhri. Pürenee mäestikukoeral on eelsoodumus puhituste ja kõhuprobleemide tekkeks. Riski aitavad vähendada tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid.
Lahtiste karvade eemaldamiseks tuleb seda tõugu koeri kord või isegi kaks korda päevas kammida või harjata. Karvaajamise perioodil on see veel olulisem. Kui seda ei tehta, siis kasukas pulstub ning koera karv muutub tuhmiks ja ei näe terve välja. Pürenee mäestikukoeri tuleb regulaarselt pesta ja see pole mitte kerge ülesanne!
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
