Your Pet, Our Passion.
Komondor mobiil

Komondor

Suurel ja võimsal komondoril on hästi eristatav valge karv, kus pealis- ja aluskarv koos moodustavad pikad, vildisarnased „nöörid“. Täiskasvanud isaste koerte keskmine turjakõrgus on umbes 80 cm ning kaal 50–61 kg ja emastel keskmiselt 70 cm ja 36–50 kg.

Vajalik teada
  • Kogenud omanikule sobiv koer
  • Nõutav lisatreening
  • Naudib aktiivseid jalutuskäike
  • Naudib jalutamist tund aega päevas
  • Suur koer
  • Minimaalne ilastamine
  • Vajab hoolitsemist ülepäeva
  • Allergiaohutu tõug
  • Jutukas ja häälekas koer
  • Valvekoer. Haugub, annab häiret ja kaitseb füüsiliselt
  • Võib vajada teiste loomadega harjutamist
  • Võib vajada lastega harjutamist

Iseloom

Valvekoeratõug komondor ei ole tõug, mis sobiks kõigile. Seepärast peaks enne ostmist seda hoolikalt kaaluma. Võõraste suhtes ettevaatlik, on ta oma perele pühendunud ning valvab ja kaitseb neid kõige eest, mida ta ohtlikuks peab. Varajane sotsialiseerimine koos hoolika kasvatamisega kogu tema elu jooksul on hädavajalik.

Päritolu

Komondor on vana tõug, mis on oma kodumaal Ungaris tuntud juba aastatuhandeid. Ta saabus Ungarisse rändavate madjaritega, kellele ta oli karjakaitsja, ning võib pärineda suurest lambakoerast, kes on samuti karjakaitsja Kaukaasiast ja Edela-Venemaalt. Komondori eristav „nööridega“ karv pakkus kaitset mitte ainult karmi keskkonna, vaid ka kõige julgemate kiskjate, sh huntide eest.

Komondor on üldiselt terve ja jõuline koer ilma levinud tõuomaste terviseprobleemideta.

Tegevust vajavad nad umbes ühe tunni päevas. Kodus veedab ta suure osa oma ajast oma piiridel patrullides, seega tuleb veenduda, et kõik aiad on turvalised ja põgenemiskindlad.

Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Komondoril on kalduvus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.

Pealiskarv on kare ning aluskarv pehme. Mõlemad karvakihid kokku moodustavad „nöörid“, mis kärpimata kujul kasvavad lõpuks maani. Koera kontrollimine pärast jalutuskäiku on hädavajalik, sest ta kipub igalt poolt lehti ja oksakesi kaasa pühkima. Kasukat ei harjata mitte kunagi – selle asemel säilitatakse „nöörid“ uusi karvu iga paari kuu tagant käsitsi naha juurest lahku jagades. Uutele omanikele peab selle tegemist õpetama aretaja või mõni teine tõu entusiast. „Nööride“ hooldamine on aeganõudev töö ning seda ei tohi kunagi unarusse jätta, sest vastasel juhul tekivad „nööridest“ suured sasipuntrad.

Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.