Puudel on suursugune, elegantne ja tasakaalukas, nõtke koonu ja pika kaelaga koer. Tema kasukas on rikkalik ja krussis ning tihti stiliseeritud. Puudleid võib olla mitut erinevat värvi, sealhulgas musta, valget, sinist, halli, hõbedast, pruuni, aprikoosi ja kreemikat (vaata täpsema teabe saamiseks tõustandardit). Täiskasvanud puudli turjakõrgus on vähemalt 38 cm ja kaal vahemikus 20–32 kg.
Südamlik ja elav puudel on suurepärane kaaslane. Külaliste tulekust annab koer häälekalt märku, seega sobib ta ka valvekoeraks. Koer ei ole aga kunagi agressiivne. Puudlid on südikad ja rõõmsameelsed koerad, kes naudivad aktiivset elu ja armastavad kõigist pere tegemistest osa võtta.
Tavaline puudel on kolmest puudlitõust vanim; kääbus- ja toy-puudel arenesid välja hiljem. Tema täpne päritolu on teadmata. Mõned ütlevad, et puudlid pärinevad Prantsusmaalt, teised väidavad, et hoopis Saksamaalt. Arvatakse, et puudlid võidi viia Saksamaalt Prantsusmaale ning oma tänapäevase välimuse saavutasid nad Prantsusmaal. Saksamaal kasutati neid veekoertena ning osadel on praegugi veel jahiinstinkt.
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka tavalisel puudlil esineda mitmeid pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid. Antud tõugu koerte seas esineb sageli ka spetsiifilist hormonaalset häiret (Addisoni tõbi) ning maoprobleeme (maokeerd).
Puudlid peavad palju liikuma ning vajavad rohkelt ruumi. Paljud puudlid armastavad ujuda ja asju kätte tuua, seega tuleb vee ääres viibides ettevaatlik alla, et tagada nende ohutus. Nad alluvad hästi treenimisele ning esinevad suurepäraselt mitmetel koerte spordialadel, nagu agility ja kuulekus.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Tavalisel puudlil on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad portsjonid aitavad seda riski vähendada.
Tavalised puudlid ei aja karva ning sobivad sageli (kuid mitte alati) ka allergilistele inimestele. Nende karvakatte eest peab palju hoolitsema. Lisaks kodus kammimisele ja harjamisele vajavad nad sageli ka elukutselise koertejuuksuri abi. Puudlit tuleks pügamiseks salongi viia iga kuue nädala tagant, samuti võite ise teda pügama õppida – see on sama lihtne kui lamba pügamine.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
