Hirmunud koera abistamine

Koer võib olla uudishimulik ja lõbus, aga ka hirmul. Igaühel on ju oma iseloom. Osa koeri on loomuldasa kartlikud ja osa neist on hirmule vastuvõtlikumad kui teised.

Koer tunneb end tavaliselt kõige kindlamalt sinu seltsis. Erinevalt teistest loomadest võib ta suhtuda ettevaatlikult asjusse, mis võivad ohtu kujutada, isegi kui sinu teada on kõik hästi. Sellisel juhul võib ta reageerida põhimõttel „ründa või põgene”, mis tähendab, et ta kas püüab ohtu eemale tõrjuda või selle eest pakku joosta.

Selline instinkt on loomulik, kuid teinekord võib koer üle reageerida. Sa ei saa alati kohal viibida, et hirmul koera enesetunnet turvalisemaks ja paremaks muuta. Seepärast on mõttekam aidata loomal arendada emotsionaalset sõltumatust ja enesekindlust. Loe meie nõuandeid, kuidas hirmu ja ärevusega toime tulla, ning aita oma koerlasest kaaslasel õnnelik olla.

Tüüpilised märgid, et koer on hirmul:

• Tammumine
• Lõõtsutamine
• Püüd peitu pugeda
• Isu kadumine
• Hajevil olek, nii et sa ei suuda koera tähelepanu püüda
• Ilastamine
• Haigutamine
• Rahutus
• Äärmuslikul juhul uriinipidamatus

Kui märkad, et koer reageerib teatud ärritajale mõnel eeltoodud äreval viisil, võib ta olla hirmunud. Kui see on nii, siis pöördu abi saamiseks loomaarsti poole.

Koera hirmud ja foobiad: ilutulestik ja muu vali heli

Ilutulestiku või muu valju heli kartus on koertel üsna levinud, eriti kui tegemist on peo või vana-aastaõhtu ilutulestikuga, mis tekitab väga lärmakat ja juhuslikku müra. Kuigi meie teame, et muretsemiseks pole põhjust, võib see osale koertele laastavalt mõjuda. Kui kohe midagi ette ei võeta, võib hirmust kujuneda foobia valjude helide või eredate sähvatuste, halvimal juhul ka kõige ilutulestikuga seonduva, näiteks videviku saabumise suhtes.

Loe selle levinud foobia kohta lähemalt meie artiklist ‘Koerad, peod ja ilutulestik’.

Koer võib tammuda ja lõõtsutada, vahetpidamata ulguda või haukuda, alla pissida, mööblit närida, põgenemise nimel palavikuliselt uksi kraapida või isegi end vigastada. Eraldamisega seotud probleemid on keerulised ja nendega tuleks tegeleda esimesel võimalusel loomaarsti suunamisel professionaalse koerte käitumisterapeudi juures.

Eraldamishirmuga koerte ravi

Kui veterinaar suunab teid käitumisterapeudi juurde, uurib too koera eraldamisega seotud probleeme põhjalikult ja võib kasutada videokaamerat, et filmida, kuidas loom sinu äraolekul käitub.

Probleemi taga võib peituda labane igavus (mis on levinud noorte aktiivsete koerte puhul). Võibolla jätad sa koera üksinda liiga kauaks või ei tegele temaga muul ajal piisavalt? Sellisel juhul võib olla abi koerajalutajast, sest siis on su loomal tegevust ja meelelahutust ning ta väsitatakse sinu lahkumise ajaks ära. Võibolla kardab su koer üksindust mõne sinu äraolekul toimunud traumaatilise sündmuse, näiteks äikesetormi või ilutulestiku tõttu?

Õnneks allub enamik eraldamishirmuga koeri hästi ravile, aga mida varem sa abi otsid, seda paremini su koer end üksi jäädes tunneb.

Harjuta oma kutsikat eraldamisega

Olgugi et soovid veeta iga vaba hetke armsa kutsika või uue täiskasvanud koera seltsis, on oluline, et ta saaks ka omaette olla.

Pane ta 2–3 korda päevas (uinakuid vajava väikse kutsika puhul sagedaminigi) umbes pooleks tunniks toakuuti, puuri või asemele ja premeeri teda, kui ta jääb paigale. Seejärel jäta koer üksi. Nii õpib ta ise endale tegevust leidma.

Harjuta oma täiskasvanud koera eraldamisega

Kasuta täiskasvanud koera eraldamiseks trepiväravaid, mis ei takista loomal mitte üksnes ülakorruse tubadesse minna, vaid hoiab ta ka sinust kindlalt eemal.

Kui sulged koera päeva jooksul lühikesteks ajavahemikeks teisele poole trepiväravat, harjub ta füüsilise eraldatusega, kuid tunneb end samas siiski turvaliselt, sest näeb, et sa viibid läheduses.

Tähelepanu otsivad koerad

Kindlasti tead, et koer soovib sinu tähelepanu. Kui sul on aga liigselt tähelepanu otsiv seltsiline, siis püüa talle iga nõudmise peale mitte järele anda. Anna talle igal juhul sama palju tähelepanu kui varem, kuid mitte kohemaid, kui ta seda küsib.

Esmalt võib see keeruline olla, sest loom võib oma jõupingutusi kahekordistada ja kutsikasilmi teha, aga püüa olla järjekindel ja väldi silmsidet, kuni ta maha rahuneb.

Harjuta oma ärevat koera enda lahkumisega

Sageli aitab, kui kehtestad kindla märguande selle kohta, et sa pole saadaval. Kui asetad lauale suure nipseseme ja lahkud toast või eirad koera kõiki püüdeid tähelepanu saada, hakkab ta su käitumist varsti selle esemega seostama. Kui oled järjekindel, jätab ta järele. Pööra talle kohe pärast nipseseme kõrvaldamist palju tähelepanu ja luba mistahes moel kontakti algatada.

Kui koer on selle selgeks saanud, võid panna nipseseme 10–15 minutit enne lahkumist lauale ja suunata koera rahulikult mingi muu tegevuse juurde.

Hea mõte on leevendada pinget lahkumisrituaalidega. Koer on nutikas ning saab juba varakult aru, millal sa välja lähed ja tema üksinda jätad. Ta võib muutuda ärevaks samal hetkel, kui sa võtad võtmed, sulged aknad ja paned mantli selga. Proovi kõiki neid asju teha, kuid siis jätka tegevust, millega sa just ametis olid. Pane näiteks mantel selga ja ime kümme minutit tolmu või astu eesuksest välja ja tagauksest uuesti sisse, nii et koer peab algatuseks kõigest mõne sekundi omapead olema.

Müra majas

Ära tee lahkumisel kära. Püüa ka maja üldist mürataset madalal hoida. Kui kiire pereelu kära asendub haudvaikusega, on see märguanne, et koer on üksi, mis võib muuta ta närviliseks.

Jäta hirmunud koera jaoks raadio või teler mängima või lindista pere igapäevaeluga kaasnevaid hääli, et neid taasesitada, kui koer üksi jääb.

Muud nõuanded

Ärevil koera võib aidata rahustada ka feromoonihajuti – uuri selle kohta täpsemalt loomaarsti käest.

Enne kui koera koju jätad, veendu alati, et tema vajadused on rahuldatud, nii et tal oleks hea olla. Veendu, et loom sai süüa, liikuda ja häda teha – nii jääb ta sinu äraolekul suurema tõenäosusega lihtsalt tukkuma.

Miks mu koer kardab teisi loomi ja inimesi?

Kui koer kardab teisi koeri või isegi inimesi, võib see olla kutsika puuduliku sotsialiseerimise või negatiivsete minevikukogemuste tagajärg.

Vahel õpivad koerad hirmuallikale valesti reageerima, nii et probleem muutub veel suuremaks. Koer peab sind enda parimaks sõbraks ja usaldusväärseks kaaslaseks ning võtab sinust eeskuju. Kui sa tahtmatult valesti käitud, võib see tema hirmu veelgi suurendada.

Näiteks kui su koer uriseb, kui väikelaps talle läheneb, võib selle põhjus olla olukorra harjumatus. Koer väljendab urisemisega loomuldasa halba eelaimdust.

Esiteks peaksid oma hirmunud koera kuulama ja olukorrale lõpu tegema. Kuigi see tundub loogiline käik, ei ole õige, kui noomid koera, sunnid teda põngerjale lähenema või lubad viimasel looma oma karmil moel hellitada. Järgmisel korral väikelapsega kohtudes võib koer juba varakult urisema hakata ja teha seda ähvardavamalt, sest ta teab, et põngerjaga tekib kindlasti probleeme. Kui sunnid koera korduvalt sellisesse olukorda, võib ta tahta enesekaitseks hammustada.

Selle asemel vii loom minema ja püüa mõelda, kuidas aidata lemmikul näha väikelast heas valguses. Loomulikult ei karda koerad ainult väikelapsi, vaid ka kõike muud alates kassidest kuni muruniidukiteni. Igal juhul on olemas viis, kuidas su ärevil ja hirmul koera rahustada.

Kuidas desensitiseerimine ehk karastamine toimib?

Karastamine tähendab, et sa lased ärevil koeral järk-järgult hirmuallikaga kokku puutuda. Kui loom näeb seda eemalt, kust see ei tundu nii ähvardav, ja seda tuuakse talle aeglaselt, kuid järjekindlalt lähemale, siis hirm väheneb.

Käitumisterapeudi hoole all peaks ärevil koer vähehaaval endise hirmuallikaga harjuma. Ideaalne oleks, kui ta hakkaks seda eirama või pöörduks sinu poole, et teha hoopis midagi meeldivat, näiteks mänguasja kanda või taga ajada. See on väga erinev omaniku käitumisest, kes püüab hirmunud looma lohutada või premeerida.

Piiksuva mänguasjaga on ju palju toredam mängida kui kellegi peale uriseda!

Ravi võidakse laiendada, näiteks koerte puhul, kes kardavad teisi koeri, et nad saaksid aru, kui tore on omada mängukaaslasi. Loomulikult toimub kõik hoolika järelevalve all.

Miks on oluline, et koer saaks üle hirmust loomade ja teiste inimeste ees?

Kui koera hirmureaktsioon väljendub kontrollimatult või kui sa seda valel ajal tähelepanu pööramisega tahtmatult kinnistad, võib see kiiresti hullemaks muutuda, kuni on sügavalt juurdunud. See võib muuta koera agressiivseks, sest kui ta tunneb, et ei saa hirmuallikat vältida, ei jää tal muud üle kui enesekaitseks võidelda.

Kui ennetav rünnak saab koera eelistatud hirmu leevendamise strateegiaks, võivad sel olla tema omanikule nii sotsiaalsed kui ka õiguslikud tagajärjed. Isegi kui olukord ei muutu nii halvaks, võib su koer olla suurema osa ajast äärmiselt rahulolematu ja stressis, mis on ebameeldiv nii loomale kui ka sulle.

Kui koer kardab lapsi, täiskasvanuid või teisi koeri, on kõige olulisem alati ohutuse peale mõelda. Kui loomal ilmnevad n-ö normaalses suhtlusolukorras esimesed ärevuse või hirmu ilmingud, on parim lahendus otsida spetsialistilt abi. Nii on sul varsti enesekindel, õnnelik ja hästi käituv koer, kellega sa saad palju huvitavalt aega veeta!

Hirmude ja foobiate ennetamine kutsikatel

Korralik maast madalast harjutamine eri helidega valmistab kutsika ette mistahes valjude häälte kuulmiseks, mida elus hiljem ette võib tulla. Loodetavasti aitab see tal täiskasvanuna vähem ärevust tunda. Närvilise või hirmunud koera rahulikuks õpetamine valju müra kuulmisel ei pea ka alati keeruline ülesanne olema. Kui koer kasvab tõuaretaja koduses saginas, kus inimesed tulevad ja lähevad ning esineb kõiki tavapärase pereelu hääli (kukkuvad pannid, pesumasin, vali muusika, vaimustunud mängimine jne), siis talub ta müra ka täiskasvanuna igas uues kodus.

Samamoodi on tal õues kõik korras, kui ta on väiksest peast kuulnud lennuki, äikese, automootori tagasilöögi jms helisid ning näinud, et omanik jäi rahulikuks ega reageerinud neile.

Kui kutsikas neid esimest korda kuuldes hirmu tunneb ja tema ärevust kinnistab omaniku liigne tähelepanu, võib ta hakata neid kogu elu kartma. Lahendus peitubki rahulikuks jäämises.

Üldiselt harjuvad kutsikad kõigega, kui neile antakse piisavalt aega ja tagatakse piisav kokkupuude. Küll aga koguvad nad ümbritsevatelt inimestelt ja loomadelt vihjeid. Veendu, et oled ise alati rahulik ega tee asjast suurt numbrit. Kui probleem kestab, pea loomaarstiga võimalike lahenduste, näiteks käitumisteraapia suhtes nõu. Artiklis toodud teave on mõeldud ainult infoks ega asenda loomaarsti või käitumisterapeudi nõuandeid. Kui sul on oma lemmiklooma tervise suhtes kahtlusi, siis pöördu alati arsti poole. Temal on olemas looma täielik haiguslugu ja ta saab su lemmiku läbi vaadata, et anda individuaalset nõu või soovitada ravi. Üksikasjalikke, just sinu hirmunud koerale kohandatud käitumisnõuandeid soovitame küsida pädevalt käitumisterapeudilt.