Jaapani akitad on suured ja võimsad koerad, kes on iseloomuga ja väärikad. Nende uhket peahoiakut ning asendit võimendavad nende väiksed kõrvad ja tumedad silmad. Nende punased-kollakaspruunid, seesamitooni, hallikaspruunid ja valged paksud ning luksuslikud kasukad loovad silmatorkava pildi. Täiskasvanud isaste turjakõrgus on 64–70 cm ja emastel 58–64 cm. Nende kaal on vahemikus 34–50 kg.
Need on tugevad koerad – nii kehalt kui ka iseloomult – ning ei ole soovitatavad algajatele omanikele. Nad vajavad kogenud kasvatajat ning varast ja pidevat sotsialiseerimist ja koolitamist. Aga nad on oma perele väga lojaalsed. Tänu oma julgusele on nad head valvekoerad, kes ei haugu liiga palju. Nende jahiinstinkt on tugev ning seda tuleb alati meeles pidada.
Akita on kõigist jaapani tõugudest suurim ning aretati algselt Akita provintsis 17. sajandil. Mõned usuvad, et tõug aretati algselt metssigade, hirvede ja mustkarude jahiks, aga teised arvavad, et koeravõitlusteks. Aga kui Jaapani (ja Euroopa) koertevõistlused kadusid, hakati neid koeri kasutama jahipidamiseks. 19. sajandi lõpul imporditi teisi tõuge, mistõttu Jaapani tõugude populaarsus langes. Seejärel moodustati Jaapani koerte säilitusühing, mille eesmärk oli säilitada Jaapani tõud, mis kõik olid kuulutatud riiklikeks mälestisteks.
