Välimuselt hundisarnane malamuut on suur ja aukartustäratav tõug, kellel on tüüpilised spitsile iseloomulikud tunnused: rõngas saba, tihe karvkate, püstised kõrvad, kiilukujuline pea. Täiskasvanud isase malamuudi turjakõrgus on 64–71 cm, emasel 58–66 cm. Nad kaaluvad 38–56 kg. Karvkate võib olla eri värvides ja toonides – valgest helehalli ja mustani, kuldsest punase ja maksapruunini ning märgistustega.
See koer võib küll välja näha nagu hunt, ent käitumiselt pole ta kindlasti hundi moodi. Malamuut on armastav ja sõbralik koer, kuigi pole ehk ideaalne esimeseks koeraks. Talle meeldib kaevata ja ulguda ja kõrgelt saagi järele sukelduda, et kinni püüda pisikesi karvaseid elukaid, olgu nendeks oravad, kassid või väiksemad koerad. Põhjalik varajane sotsialiseerimine ja pidev treenimine elu jooksul, sealhulgas toimiva tagasi kutsumise käskluse harjutamine, on seega väga vajalikud.
Rändav innuiitide hõim Loode-Alaskast, keda kutsuti mahlemutideks, aretasid selle tõu, et vedada raskeid koormaid äärmuslikes ilmastikutingimustes ja et nad oleks abiks jahipidamisel. Sellel tõul on ühised esivanemad teiste arktiliste koeratõugudega, nagu samojeedi koerte ja Siberi laikadega, kuid tõug aretati pigem tugevaks kui kiireks. Malamuutidel on tihe kahekihiline karvkate, suur jõud ja vastupidavus, seega pole üllatav, et just nemad on aidanud vedada koormaid polaarekspeditsioonidel. Sellisele asjale ei suuda just paljud tõud vastu panna.
Nagu paljudel tõugudel, võib ka Alaska malamuudil esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
Malamuut vajab vähemalt kahte tundi tegevust päevas, eelistatavalt rohkem. Talle meeldib vedada, nii et varane rihmaga jalutamise treenimine on oluline. Paljudele neist meeldib koertekross, kus nad saavad joosta koos oma omanikuga, kuid vältige tugevat trenni kuuma ilmaga.
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale. Alaska malamuutidel on eelsoodumus puhituste ja maoprobleemide tekkeks. Tihedamad toidukorrad ja väiksemad kogused aitavad seda riski vähendada.
Malamuudid on hästi kaitstud karmide ilmastikutingimuste eest. Neil on tihe, kuni 5 cm paksune aluskarv ja jämedakoeline pealiskarv. Keskküttega majades võib koer väga palju karva ajada. Igapäevase harjamisega saab suurema osa lahtistest karvadest kätte.
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.
