Your Pet, Our Passion.
Keeshond Mobiil

Keeshond

Keeshond on tavalise spitsi moodi – rebasesarnase näo, väikeste püstiste kõrvade, paksu puhvis kasuka ja hästi koheva sabaga, mis üle selja keerdub. Keskmise suurusega – täiskasvanud isaste turjakõrgus on umbes 46 cm ja emastel 43 cm, täiskasvanud kaaluvad 16–18 kg. Karv on musta ja halli segu ning pehme ja paks aluskarv on kreemjas või kahvatuhall.

Vajalik teada
  • Vähese kogemusega omanikule sobiv koer
  • Nõutav mõningane treening nõutav
  • Naudib aktiivseid jalutuskäike
  • Naudib jalutamist tund aega päevas
  • Keskmine koer
  • Jäta vahele
  • Vajab hoolitsemist iga päev
  • Allergiaohutu tõug
  • Väga häälekas koer
  • Valvekoer. Haugub ja annab häiret
  • Võib vajada teiste loomadega harjutamist
  • Võib vajada lastega harjutamist

Iseloom

Alati valves keeshond on loomult valvur, hoiatades oma perekonda kõige suhtes, mida ta ebasoovitavaks peab. Sõbraliku koerana on ta seltsiv, rõõmsameelne ja kiinduv – tihti kutsutakse teda naeratavaks hollandlaseks.

Päritolu

Keeshond on tihedalt seotud pomeraniani ning teiste Põhja-Euroopa spitsitõugudega ning on saanud oma nime 18. sajandi Hollandi patriootide partei juhi Kees de Gyselaeri järgi. Olles koer, keda pidasid tavalised tööinimesed, on ta tuntud ka kui Hollandi praamikoer, kuna ta elas ja töötas praamidel valvuri ja seltsilisena.

Keeshond on üldiselt terve tõug. On paar teadaolevat pärilikku haigust, mis võivad tõul esineda: epilepsia ja hormonaalprobleemid (primaarne hüperparatüreoidism). Mõlema haiguse määramiseks on olemas geneetilised testid ja neid tuleks teha kõigil aretuskoertel.

Keeshond vajab igapäevaselt umbes tund aega liikumist ning see tegus koer naudib ka oma isehakanud valvuri rolli, patrullides oma maja ning aia juures. Tuleb veenduda, et tema haukumine ei põhjusta probleeme naabritega, kuna tal on kiusatus hoiatada peremeest kõige suhtes, mida ta väljas olles kuuleb.

Koera toidus peab olema õiges vahekorras kõiki peamisi toitaineid, samuti peab alati saadaval olema värske vesi. Oluline on ka regulaarselt koera kehaseisundit hinnata, et hoiaksid koera ideaalses vormis. Samuti on vaja meeles pidada, et koera tuleb toita vähemalt kaks korda päevas ja järgida tema konkreetse toidu manustamise juhiseid.

Paks, puhvis ja karm kasukas on lopsakas ja selle korras hoidmine võib olla aeganõudev. Igapäevane harjamine hoiab ära pulstumise ja väldib karva muutumist käsitsematuks ja hooldust suureks tööks.

Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.